survepinged; · pindkoormused ohustavad detaile muljumisega kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). Lihtsustus: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) Tinglik muljumispind (Joon. 4.8) = tegeliku muljumispinna AC = bD projektsioon diametraaltasandil Tegelik muljumispind Tinglik muljumispind F F Tinglik
survepinged; · pindkoormused ohustavad detaile muljumisega kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). Lihtsustus: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) Tinglik muljumispind (Joon. 4.8) = tegeliku muljumispinna AC = bD projektsioon diametraaltasandil Tegelik muljumispind Tinglik muljumispind F F Tinglik
Lõikepiirkonnas tekivad nihkedeformatsioonid ja kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid. 1.3. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? Kui pindjõu intensiivsus ületab luvatava väärtuse, siis detailid deformeeruvad plastselt. 1.4. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Tegelik muljumispind asendatake tinglikuga, ehk TINGLIK MULJUMISPIND= TEGELIKU MULJUMISPINNA PROJEKTSIOON DIAMETRAALTASANDIL 1.5. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F- ühe kontaktiala koormus 1.6. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavad nihkepinget ! 1.7. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktpinnal tekkiva muljumispinge väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget! 2
..36 d + 1,0 d + 2,0 2.2. Neediava ristlõike pindala valem. 2.3. Ühe needi ühe lõikepinna põikjõud. z = 2 ühe needi lõikepindade arv n neetide arv 2.4. Lõike tugevustingimus. 2.5. Leian neetide arvu. 2.5.1. Kuna neete on rohkem kui 6 valin suurema needi läbimõõdu. d=30 mm, siis neediava läbimõõt tuleb d0=31 mm 2.5.2. Arvutan neetide arvu uue läbimõõduga. 3. Vahelehe paksus. 3.1. Ühe needi ja vahelehe tingliku muljumispinna pindala. 3.2. Muljumise tugevustingimus. 3.3. Arvutan paksuse. Kataloogist vaadates on lähim paksus 8 mm. 4. Vahelehe laius. 4.1. Vahelehe netopindala. 4.2. Tõmbetugevus tingimus. 4.3. Arvutan laiuse. Kuna nii suurt laiust kataloogis ei ole siis valin paksema vahelehe. 4.3.1. Arvutan uue laiuse. 5. Vahelehe kontroll tõmbele. Tugevustingimus on täidetud! 6. Neetide kontroll lõikele 6.1. Neetide sisejõud koormuse ekstsentrilisust arvestades
4.9. Kuidas määrata liite suurima muljumisohuga detail? muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Lihtsustuses: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F -ühe kontaktiala (arvestuslik) koormus, [N]; 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna ohtlik punkt (punktid)?*** 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget 4.14. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktipinnal tekkiva muljumispinge (survepinge) väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget 4.15. Määratlege liite lubatav muljumispinge! = kontaktis olevate materjalide lubatavatest muljumispingetest vähim 4.16
n zn n - neetide arv · Lõike tugevustingimus Q 4F 4F neet = F = [ ] n= A0 zn d 02 z d 02 [ ] 4 300 103 n= = 5,58 6 neeti 2 0, 01852 100 106 4. Sõlmlehe paksus Flat bars (Ruukki) · Ühe needi ja vahelehe tingliku muljumispinna pindala AC = d 0 · Muljumise tugevustingimus F F F C C== bg AC nd 0 nd 0 bg 300 103 = = 0, 007722 m 12 mm 60, 0185 350 106 5. Sõlmlehe laius · Sõlmlehe netopindala ANeto = (b1 - d 0 ) · Tõmbetugevustingimus 4
· Lõike tugevustingimus 4 260 10 3 n= = 5,13 6neeti 2 0,024 2 56 10 6 QF 4F 4F neet = = [ ] n= A0 zn d 02 z d 02 [ ] 4 300 103 n= = 5,58 6 neeti 2 0, 01852 100 106 4. Sõlmlehe paksus · Ühe needi ja vahelehe tingliku muljumispinna pindala AC = d 0 ·Muljumise tugevustingimus 260 10 3 = = 0,0074m 10mm 6 0,024 243 10 6 F F F C C== bg AC nd 0 nd 0 bg 300 103 = = 0, 007722 m 12 mm 60, 0185 350 106 5. Sõlmlehe laius · Sõlmlehe netopindala ANeto = (b1 - d0 ) 4
n =n = = 4=,3126 5,58 56neeti neeti 0 2 2 0, 100 2 2 0185 ,024 10 100 6 106 4. Sõlmlehe paksus Flat bars (Ruukki) 4 · Ühe needi ja vahelehe tingliku muljumispinna pindala AC = d 0 · Muljumise tugevustingimus F F F C C== bg AC nd 0 nd 0 bg 3 390300 1010 3 == = 0=,00929 m 10 0, 007722 m mm
Selleks kasutan tugevusõpetuse konspekti näidet ,,Lõige Neetliite" [7] Esmalt arvutan välja kronsteini seinte ja telje vahelise tingliku kontaktpindala ) [7, lk 17] Kus: d0 - telje läbimõõt, 17 mm - kronsteini seina paksus, 7 mm Lisa 1. On märgitud kronsteini seinade paksused ja telje läbimõõt . )=238*10-6 m2 Järgmiseks arvutan telje ning kronsteini seinte kontakti muljumisele valemiga [7, lk19] Kus: FC -muljumispinna kontaktjõud, 6286 N Ac- kronsteini seinte ja telje vaheline tinglik kontaktpindala, 238*10 -6 m2 =26,8 Mpa. Kuna telje voolavuspiir on 335 MPa siis peab telg ka muljumisele vastu ning varutegur S on sarnaselt lõikele . Telg paindele Telje tugevusarvutuste tegemiseks paindele kasutan tugevusõpetuse konspekti [8] Reaktsiooni jõudude tsentritest alates on telje kogupikkuseks 52 mm nagu on näha Sele 5. F=6286 N
sisepinnad! 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik 3.16. Sõnastage nihkepinge märgireegel! muljumispinnad? 3.17. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus! 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna 3.18. Kuidas avaldub nihkepingete paarsuse muljumispinge väärtusi? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna 5.15. Kuidas on seotud sama kujundi telg- ohtlik punkt (punktid)? inertsimomendid, mis on arvutatud pööratud 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel! teljestikes? 4.14. Defineerige tugevustingimus 5.16. Millised on kujundi peateljed? muljumisele! 5.17. Mis on kujundi peainertsimomendid? 4.15
Iga poldi puhul peab olema täidetud tingimus , (7.5) Fv , Ed Fb, Rd kus Fv,Ed - poldi ühes töötavas lõikes või ühes suunas toimivas muljumispinnas mõjuv arvutuslik jõud; Fv,Rd - poldi ühe töötava lõikes arvutuslik lõikekandevõime; Fb,Rd - poldi ühe muljumispinna arvutuslik muljumiskandevõime. v f ub A Poldi ühe lõike arvutuslik lõiketugevus Fv , Rd = , (7.6) M2 kus fub - poldi normatiivne tõmbetugevus (vt eespool tabel 7.2); A - poldi keermestamata osa (bruto)ristlõikepindala (vt tabel 7.3); M2 = 1,25 - poldi materjali osavarutegur;
annaabi.ee 
