(7 ) Tabel 6.6 Tugevusmark Silindrisse Kontrollsõela puistatud läbinud killustiku killustiku mass M, Muljumiskindlus mass m1, g g D, % 8 - 16 mm 29,4 185,4 15,9 4 - 8 mm 41,4 337,8 12,3 Killustiku, fraktsiooniga 8 16 mm, muljumiskindluseks tuli 15,9 %. Lisas tabelis 2 toodud andmete põhjal, on katsetatud killustiku tugevusmargiks 600. Killustik, fraktsiooniga 4 8 mm, muljumiskindluseks saadi 12,3 %. Samast tabelist võib leida tugevusmargi, milleks on 1000. 5 7.JÄRELDUS Katsetava killustiku keskmiseks puistetiheduseks tuli 1371,7 kg/m³ ning terade tiheduseks tuli 1958 kg/m³
Katsetulemused on toodud Tabelis 7.1. 7. Katse tulemused Tabel 7.1 Katse Kontrollsõela Silindrisse Muljumiskindlus nr läbinud puistatud Dp, [%] killustiku killustiku mass, m1, [g] mass, m [g] 1 300,6 2271 13,2 2 8. Järeldus Antud killustiku muljumiskindluseks saadi 13,2%. Mida suurem on muljumiskindlus, seda tugevam on betoon. Antud katsetulemuse põhjal ei ole võimalik hinnata antud killustiku kasutamist betoonis, kuna mõned näitajad on määramata. Arvutatud muljumiskindluse näitaja järgi leitakse killustiku märk LISA tabelist 1, mille järgi tuli antud katse killustiku tugevusmärgiks 800. LISA Tabel 1 Killustiku märk Muljumiskindlus, Dp, [%]
fi40 -fuLiibinds6elali 7.5. Plaatjate ja ndeljate terade hulga mliiiramine killustikus Tabel7.5.1 7.6. Killustiku tugevusmargi mfliiramine killustiku muljumiskindluse j]irgi Kuna katsetati killustikku fraktsioonid ega 4-16 mm, siis kontrollsdelaks vdeti avaga 1 ,0 mm. Tabel7.6.1 Muljumiskindluseks saadi l0,2Yo ning lisas tabelis 2 vdlla toodud andmete pdhjal, on katsetatud killustiku tugevusmargiks 1200. Antud tulem tuleb sellest, et killustiku n?iol on tegemist seffekivimiga ning muljumiskindlus jiilb vahemikku ,,kuni 11", millest j[reldubki killustiku tugevusmark 1200. 8. Jiireldus Katsetulemusena saadi keskmiseks killustiku, fraktsiooniga 4-16 mm, puistetiheduseks 1410 kg/m3 ning keskmiseks niiivtiheduseks 2600 kg/m'. Kirjandusest on leitav, et killustiku soovitatav
Killustiku puistetiheduseks saadi 1368,9 kg/m3 ning teradetiheduseks 2607,6 kg/m3. Killustiku tühiklikkus tuli 47,5%. Killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 1,0 mm. Terastiku koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid". Killustik fraktsiooniga 8-16 mm sisaldas 23,8% plaatjaid ja nõeljaid terasid. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 8-16 mm muljumiskindluseks saadi 83,4%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 200. 7. Vastused küsimustele 1) Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Tiheduse põhjal kerged või rasked täitematerjaid; fraktsioonidsees jaotamise põhjal; tolmu ja savisisalduse järgi see võib olla 1...3%; täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõdu suhte järgi (D/d>1,4); puistetiheduse järgi mida suurem
5.5 Tugevusmargi määramine 50,8 D p= ∙ 100 =15,12% 336 Kontrollsõela läbinud killustiku mass – 50,8g Silindrisse puistatud killustiku mass – 336g 6. Järeldus 3 Killustiku puistetiheduseks saadi 1244 kg/ m . Killustiku tera tihedus saadi 2650 kg/ m3 . Peenusmooduliks saadi 5,2, mis jääb tavalise killustiku peenusmooduli väärtusele alla(6,5-8,5). Killustiku muljumiskindluseks saadi 15,1%, mis tähendab, et killustiku mark on 800. Plaatjate ja nõeljate terade hulk 7,40% jäi lubatavasse piiri, milleks raskebetooni puhul on maksimaalselt 35%. Veeimavuseks saadi 21,9%, mis on tunduvalt suurem, kui tegelik peaks olema. Veeimavus peaks jääma 3 % juurde. Graafiku järgi võib järeldada, et suurem osa killustiku massist moodustavad 4 kuni 11,2[mm] läbimõõduga osad. 6 7
kg/m3. Killustiku tühiklikkus tuli 46,3%. Killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 2,0 mm. Graafikut vaadates, saab järeldada, et terastiku koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid". Killustik fraktsiooniga 4-16 mm sisaldas 28% plaatjaid ja nõeljaid terasid. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 4-16 mm muljumiskindluseks saadi 12,3%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 1000. Katsetatud killustiku veeimavus on 2,3 %, kirjandusliku allika väitel on veeimavus paekivi killustikul 0,2...4%. 7. Vastused küsimustele 1) Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Tiheduse põhjal kerged või rasked täitematerjalid; fraktsioonideks jaotamise põhjal; tolmu ja savisisalduse järgi see võib olla 1...3%; täitematerjali terade suurima ja
sobiv huumuse sisaldusele. Maksimaalne tumedus värvusel võis olla konjaki pruun kuid antud liival tuli selleks heledam pruunikas toon ehk liiv on sobilik kasutamiseks ning betoon kivistuks sellega korralikult. Plaatjate ja nõeljate terade hulk killustikus on 18%, mis tähendab, et killustik on kasutatav raudbetooni valmistamiseks, kuna plaatjate ja nõeljate terade hulk killustikus on vähem kui 35% Killustiku tugevusmargiks saadi 800, sest muljumiskindluseks saadi 13,2%. 7. Kordamisküsimused 1. Mille alusel toimub liiva valik betooni täitematerjaliks? Liiva valik betooni täitematerjaliks toimib huumuse sisalduse järgi, tolmu ja savi sisalduse järgi ning liiva terastikulise koostise järgi. Peab sisaldama võimalikult 7 palju erinevate suurustega terasid, et oleks võimalikult vähe tühimikke, mille tõttu
annaabi.ee 
