Alusmets on ära raiutud, ainult üksikud 1 m kõrgused vahtrad on alles, vähesel arvul leidub sõnajalgu. Väljaspool perekonnakalmistut on mäeküljel suur plats tavaliselt kalmistutel kasvavate igihaljaste kultuurtaimedega. Rohkesti leidub puudel samblikke, vesivõsusid ja kuivi oksi. Selle tõttu näib, nagu puuduks tammedel midagi, nagu põeks või kannataks nad millegi all. Paul Reim leidis, et tammiku juurdekasvu languse oli põhjustanud kohaliku muldkonna ebapiisav viljakus (Reim, 1925). Tammikus ei leidu küllaldaselt ka järelkasvu, arvestatavad on vaid üksikud 510- aastased nulud ja 23-aastased tammed. Ka Elmar Kaar on märkinud, et tammiku kasv on aeglustunud kehva mullastiku tõttu, mis ei vasta tamme nõuetele (Kaar,1964). Pargi inventuur 1998. aastal näitas, et surnud ja surevaid puid oli 16%, normaalsest hõredama võraga puid tervelt 55% (Kask, 1999). 5
Kultuurmaistus on ökoton (nt metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. 33. Biosfäär 1. Laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2. Kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. Aine süntees ja muundumine ja kus org. Ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkonna), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Noosfäär biosfääri arengu kõrgeim aste, n. ö mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. 34. Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko-, ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia ehk areaalide uurimine. 35
Mõnede populatsioonide arvukus muutub tsükliliselt. Lemmingute populatsiooni arvukus on maksimaalne igal neljandal aastal. Miks see nii on ei ole teadlastele veel päris selge. 10. Kitsamas tähenduses kasutatakse ka mõistet bio-geosfäär, biostrooma on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biosfäär hõlmab hüdrosfääri e. vesikeskkonda, litosfääri e. muldkonna ja atmosfääri e. õhkkonna alumisi kihte. Biosfäär koguruumala on 105-ˇ106 km3, elusainet on seal hinnanguliselt 1013-1015 tonni. Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioomideks on näiteks tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, kõrb. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Sellesse kuuluvad kõik ökosüsteemis elavad organismid. Elukooslus e. biotsönoos on ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum. Biotsönoosi
mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Biootiline eluskekkond (elusolendisse puutuv). Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkonna), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Ruumala 105106 km3, elusainet 10131015 t. Noosfäär biosfääri arengu kõrgeim aste, N-Ö mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. Biotoop - 1. Ökotoop biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles võib eristada mulda (edafotoop), vee rezhiimi (hügrotoop), mineraalse toitumise reziimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2
toitumissuhetes olevad organismid. Ökosüsteemist täpsemalt rääkides, peab teadma ka seda, mis on biosfäär, milles ökosüsteemid asuvad. Biosfäär. 1. Kitsamas tähenduses kasutatakse ka mõistet biogeosfäär, biostrooma on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biosfäär hõlmab hüdrosfääri ehk vesikeskkonda, litosfääri ehk muldkonna ja atmosfääri ehk õhkkonna alumisi kihte. 2. Vernadski tähenduses (laias) kogu maa sfäär, milles võib leiduda organisme või nende elutegevuse jälgi. Biosfääri paksus on maksimaalselt 40 km. Biosfääri asustus on suurim ekvaatori piirkonnas ja väheneb pooluste suunas. Lisaks sellele sõltub organismide asustustihedus nende suurusest mida suurem on organism, seda väiksem on nende asustustihedus. Maksimaalne
Aeroobne biopuhastus võib toimuda pinnases või vees (looduslähedased puhastusviisid: filter- ja niisutusväljad, biotiigid), biofiltris või aktiivmudapuhastis. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkonna), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Ruumala 10 5106 km3, elusainet 10131015 t. Noosfäär biosfääri arengu kõrgeim aste, n.-ö- mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. Biosfäärikaitseala rahvusvahelise tähtsusega kaitstav ala, ühe või mitme reservaadiga (puutumatu looduse kaitsealaga) territoorium koos seda ümbritseva puhvertsooni ja majandatava piirkonnaga.
annaabi.ee 
