Second level Third level Fourth level Fifth level Raua ajalugu: Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Kõvadus 5.5 - 6 kihikestena. Värvirikkuselt ja vööliselt ehituselt on ahhaatidele sarnased jaspised, milles aga vahelduvad peenekristallilise kvartsi ja kaltsedoni vöökesed koos pigmenteerivate raudhapenditega. Kõvadus 7 Götiit - Esineb nõeljate agregaatiden või muldja massina. Värvus kollakas-pruun või pruun. Lõhenevus täiuslik. Kõvadus 5-5,5 Psilomelaan - Esineb peitkristalsete agregaatidena, koorikutena, või dendriitidena. Värvus must. Leidub murenemiskoorikutes.Kõvadus 5-6 Opaal Amorfne. Sisaldub diatomiidis, ränistunud puus. Värvitu või lisandite tõttu (Cu, Fe, Mn) mitmesuguse värvusega
Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raua saamine soomaagist. Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda. Eestis on praegu teada umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta. Enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel kõrgematel liivastel oosidel või künnistel
Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest. Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muldja taimkattest ning maakasutusest. Olulised mõisted Vooluhulk Hüdrograaf Valgla ehk TULV äravooluala See on vee See on jõe Maaala, lühiajaline kogus kuup äravoolu millelt järsk ja meetrites või diagramm, veekogu või juhuslik liitrites, mis mis kajastab selle osa veetaseme ühe sekundi jõe voolu saab oma tõus,
Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. Raua saamine soomaagist Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda. Eestis on praegu teada umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta. Enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel kõrgematel liivastel oosidel või künnistel. Eesti suurim muistne
.................................................. 13 2 SISSEJUHATUS Fosforiit on Eesti maapõue loodusressurss, mida käesoleval ajal maavarana ei kasutata, kuivõrd tema kasutamine ei ole majanduslikult tasuv (www.ut.ee). Fosforiit on apatiidi erim, mis sisaldab lisanditena CaCo3, SiO2 jm. Esineb settekivimites konkretsioonidena (mugulatena), karbikodadena, muldja massi või nõruna. Fosforiit on settelise (autigeense) või biogeense tekkega. (Viiding, 1984) Eesti fosforiit on ammust ajast tuntud oobolusliivakivi (oobolusfosforiidi) nime all. Seda traditsioonilist nimetust kasutatakse tihti praegugi. Oobolusliivakivi on tekkinud kambriumi ajastu lõpus ja ordoviitsiumi alguses, seega ligi 500 miljoni aasta eest. Eesti aluspõhja stratigraafilises liigestuses on see tuntud Pakerordi lademe Kallavere kihistuna, mis omakorda on jagatud kihistikeks.
Kuna ränidioksiid veega ei reageeri, saadakse ränihapet kaudselt leelismetallide silikaatide reageerimisel tugeva happega. Tekkiv ränihape eraldub lahusest valge sültja sademena või jääb kolloidsel kujul lahusesse. (5,15) Na2SiO3 + 2HCl H2SiO3 + 2NaCl 5.4 Silikaadid 5.4.1 Põldpagu K2O Üks levinumaid looduslikke silikaate. See esineb paljude kivide koostises. (14) 5.4.2 Kaoliniit - Al4(OH)8[Si4O10]. Kaoliniit esineb puhtal kujul tiheda või pudeda muldja valge värvusega massina. Lisandite mõjul võib olla värvunud hallikaks, kollakaks jne. Kuivalt kleepub keelele. Märjalt moodustab plastilise massi. Tekib peamiselt päevakivide porsumisel. See on savide põhikoostisaineks. Kõvadus 1 2,5.(14,6) 5.4.3 Asbest Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale. Asbeste kasutatakse peamiselt nende tulekindluse, painduvuse ning keemilise ja mehaanilise vastupidavuse tõttu.
läbimõõduga purdsetteid. Kui jääpaisjärvele on iseloomuslikud viirsavid, siis pärast jääaegsetes veekogudes settinud uhtsavides ,,viirg"-kihid puuduvad. Kuid tööstuses on savidel suur tähtsus kasutatakse telliste, tsemendi, portselani jne valmistamiseks. SOOMAAK Soorauaks nimetatakse nii soos leiduvat rauamaaki kui sellest sulatatud rauda. Soomaak on limoniit, mis on ladestunud rauarikkast põhjaveest soisel alal. Seda esineb nii muldja massi kui kõvade tükkidena, värvus varieerub kollakaspruunist mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. Soomaagist hakati Eesti alal rauda sulatama meie ajaarvamise alguse paiku ja seda tehti 17.18. sajandini. Teada on umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta, enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel liivastel kõrgendikel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel ja seda tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. TURVAS Kaustobioliit
annaabi.ee 
