Mullaviljakus tõuseb või paraneb. 30. Lubiväetiste kasutamine. Lubiväetised tuleb mulda anda sügiskünni alla. Lupjamise mõju on 6 8 aastat. 31. Orgaaniliste väetiste liigitamine. sõnnik, haljasväetised, bakterväetised 32. Orgaaniliste väetiste kasutamine ja efektiivsust mõjutavad tegurid. · Sõnniku efektiivsus oleneb mulla huumusesisaldusest, antavast sõnniku kogusest ja mineraalväetiste täiendavast kasutamisest, samuti ilmastikust, sõnniku muldaviimise viisist, mullaharimisest ja kasvuaegsest hooldamisest. 33. Põhu kasutamine väetisena. Põhk erineb sõnnikust, kuna ta hakkab lagunema alles mullas. Põhu kasutamisel otsese väetisena võtavad põhku lagundavad mikroorganismid elutegevuseks puudu jääva lämmastiku mullast. Põhu muldakünni järel on tähentatud ka taimekasvu pidurdavate fenoolsete ühendite kogunemist mulda. 34. Iseloomusta haljasväetiseid ja kuidas neid kasutatakse?
lupjamist, perioodilist sügavkobestamist, oluline on keemilis-mineraalse koostise reguleerimine. Tingimuste parandamiseks tuleks silmas pidada ennekõike kaltsiumi- ja huumuseseisundit. Töö põhieesmärgiks on väetiste kasutamise plaanipärane korraldamine talus. Väetusplaanis tuuakse välja planeeritavad põllumaa külvikorra väljade väetisnormid, andmise ajad ja viisid. Samuti käsitletakse väetiste varumist, säilitamist, transporti ja muldaviimise tehnoloogiat puudutavaid küsimusi. 3 1. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS Tabel 1. Külvikordade skeem Välja Aastad nr, 5 ha 2015 2016 2017 2018 2019 2020 1 Kaer Lutsern Kaer Lutsern Kaer Lutsern
kohta, siis näitab tuletis enamsaaki kilogrammides väetise ühe kilogrammi toimeaine kohta väetiseannuse x korral. Väetiste majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahalisteks näitajateks. Et väetiste efektiivsus naturaalühikutes on leitav valemiga Y= b-2cx, siis majanduslik efektiivsus s.o täiendava kilogrammi väetise kasutamise rentaablus väljendub valemiga: , kus h= 1 kg saagi müügi- või väärindushind (/kg); cv= 1 kg väetise maksumus koos muldaviimise kuludega (/kg); ce= 1 kg enamsaagi koristamise kulud (/kg) Majanduslikult optimaalse väetisnormi all on mõeldud väetamise taset, mille juures väetise viimase kiloga saadava enamsaagi hind on võrdne väetisekilo hinnaga, millele on liidetud väetamise kulum ning kavandatav kasum. Väetiste kasutamise maksimaalse piiri hektari kohta määrab ära kasumi juurdekasvu muutumine nulliks. Pestitsiidide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil.
põhumajandus. Enne kündi peab teraviljapõld olema kooritud, mis tagab põhu lagunemisel otsatarbekama lämmastiku kasutamise ning soodsama vee- ja õhureziimi. Koorimata põldu kündes võib tekkida põhukiht, mis häirib kappillaarset veetõusu Põhk tagastatakse mulda: - kuidas vältida või viia minimaalseks selle võtte negatiivne mõju esimese kultuuri saagile. Siin on olulised kaks momenti: muldaviidava põhu peenestusaste ja muldaviimise aeg ning viis Eesmärgiks on põhu hea kokkupuude mullaga ning selle kiirem kõdunemine. Õige töösügavus sõltub põhu hulgast ja mulla lõimisest ning eriti selle niiskusest. Kui põhk tagastatakse koristuse käigus mulda, siis tuleks see koristusjärgselt võimalikult kiiresti segada mulla 8 10 cm sügavuselt. Rusikareegli järgi kehtib praktikas nõue, et töösügavus peab olema 1,5 2 cm põhu hulga iga tonni kohta