Põhja-Ameerika interjööriga, mis põhjustavad suurema osa Kanada vihmast ja läänes lume. Produktiivne põllumajandus oleneb viljadest, mis valmivad varakult. Paljudes troopilises ja lähistroopilise kliimaga aladel on võimalik saada kaks saaki aastas, Kanadas ainult üks ning umbes maist kuni septembrini. Keskmine vegetatsiooni periood on 100-120 päeva. Mullad Kanada mullad on kas leetunud või happelised. Tavaliselt läänes on leetunud mullad ja idas happelised. Happelisi muldasi saab lubjata, et muuta nende happelisust, kuid selline tegevus on väga kallis ja seda peaks tegema iga aasta. Ida Kanadas on suurem risk üleujutusteks sest, seal on rohkem veekogusid, kuid halvad äravoolu kanalid, ning seega vähendades õleujutustega mulla viljakust. Maaparandustööd Maavarade kaevandamiseks on tehtud mitu alternatsiooni, et teha kaevandamis protsess ja maavarade transport kiiremaks ja lihtsamaks.
ka metsa kasvatamiseks. Ortofotolt vaadates on antud maa-alal praegu põllumaa, mis on mõnest äärest piiratud metsaga [1]. Massiivi maakasutuseks on põllukultuurid [2]. Antud maalapil on domineerivaks leetjas muld (KI). All vasakpoolses küljes on ka gleistunud leostunud muldasid (Kog) ning natuke leostunud gleimuldasid (Go). [1] Muldade kirjusus Antud maa-alal leidub kolme erinevat mulda: KI, Kog ja Go. Väga palju on leetjaid muldasi ja vähem on gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldasi. Leostunud muld ja gleimuld erinevad omavahel sellepoolest, et gleimullas esineb roostetäppe ja sellel meeldib kasvada lubjalebelistel taimedel. Värvus on leostunud muldadel ja gleimuldadel peaaegu sama. [3] Üksikasjalik analüüs[1]: Mulla Lõimise Lihtlõimi Huumushoris Kivisu Pindala Osakaal kood valem s ondi tüsedus se %
Murenemise intensiivsus sõltub: - lähtekivimist (kõvadus, voorsus, lõhelisus, min koostis) - klimaatlistest tingimustest - maapinna kõrgusest ja kujust MULLATEKKETEGURID 1.LÄHTEKIVIM- selle murenemisega algab peale mulla teke Mineraalne osa: mulla lõimis tekib murenemise tulemusena, näitab kui suurtest ja millistest kivimitest ja mineraalidest muld koosneb. Lõimise järgi saab jagada muldasi: - liivmuld - savi-liivmuld r. Liiva - liiv-savimuld r. Savi - savimuld - rähknemuld ... kivine lõimisest sõltub: - mulla õhusisaldus - niiskusesisaldus - soojenemiskiirus - toitainete sisaldus 2. KLIIMA- sõltub murenemise liigist ja kiirusest Kliima mõjutab: - mulla org. Osa (taimed) - sademetest ja temp sõltub mullal kasvav taimestik ja selle kõdunemist Kliimast sõltub: mullabioloogiline aktiivsus (bakterid) 3. RELJEEF- pinnamood
minimeeritud harimise näol. Joonis 3. Põllumaa sügavkaeve. Must rist – sügavkaeve asukoht, Punased jooned - kaugused 7 5. Muldkatte koosseis Kadrina vald asub Kesk-Eesti leostunud ja leetjate ning ka Põhja-Eesti rendsiinade ja mitmesuguste gleimuldade valdkondadesse (Mullateadus, õpik kõrgkoolidele). Piirkonnas leidub enamasti leostunud muldasi, rähkmuldasi ja gleimuldasi ( T. Kikas ja P. Penu ). Leostund mullad on tugevalt karbonaatsetel lähtekivimitel kujunenud. Keemine algab 30-60 cm sügavuselt. Leostunud muldadele on tihti iseloomulik Bw ( pruuni savistunud horisondi, cambic ) esinemine. Rähkmullad on karbonaatsetel rähk-või veerismoreenil. Neid iseloomustab väga tugev karbonatsus, lühike profiil ja kivisuse paljusus. Kadrina valla põllumaad on enamus suure kivisusega, ning keemine on neil kõrgemalt, kui 30 cm
annaabi.ee 
