millel on palju kupraid. 3.Vahepealne lina on keskmise kõrgusega (50-70cm) 4.Lamav lina on keskmise pikkusega, tugevasti hargnevate ja kuni õitsemiseni maas lamavate vartega taim. Kasvatatakse talitaimena väikestel pindadel Taga-Kaukaasias. 21. Juurestiku kaudu mõjuvad kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Mullastruktuur (kerged ja rasked mullad, pH, niiskus, mullaviljakus). Reguleerida saab viljakust väetamise teel, hapnikku saab muldamise teel, niiskust saab kastmise teel jne. 22. I ja II rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused. I rühm: Kaer, oder, nisu, rukis. II rühm: mais, riis, hirss, sorgo. Morfoloogilised iseärasused- Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1 kuni mitu idujuurealget. Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omistatakse suurem osa toitaineid.
Õli sisaldus seemnetes 38-42%. Lamav lina on keskmise pikkusega (50-60 cm), tugevasti hargnevate ja kuni õitsemiseni maas lamavate vartega taim. Kasvatatakse talitaimena väikestel pindadel Taga-Kaukaasias. Õli sisaldus seemnetes 40-42%. 21. Juurestiku kaudu mõjuvad kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Mullastruktuur (kerged ja rasked mullad, pH, niiskus, mullaviljakus). Viljakust saab reguleerida väetamise teel, hapnikku muldamise teel, niiskust kastmise teel jne. 22. I ja II rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised erinevused. I rühma teraviljad: nisu, rukis, oder, kaer II rühma teraviljad: mais, riis, hirss, sorgo ............................................................................................................... ............................................................................................................... ........................................................................
Mugul e. muundunud vars: Moodustub mullasisese varre külgharu e. stooloni tippu. Oma olemuselt on ta toitainete säilitamise organ. Stoolonid kasvavad mullas horisontaalselt. Vastavalt stoolonite pikkusele jagunevad pesad: 1. Hajus pesa- mugulaid on vähe ja nad asuvad puhmastest kaugel. Omane hilistele sortidele. Koristamine on raskendatud. 2. Keskmiselt hajus pesa- enamus Eestis kasvatatavaid sorte. 3. Kompaktne pesa - mugulad paiknevad koos. Omane peamiselt varastele sortidele. Vähese muldamise korral on oht, et mugulad jäävad päikese kätte. Varases kasvufaasis moodustuvad kartulil väikesed klorofüllita soomusjad lehekesed, mis mugula kasvades kuivavad ja jätavad mugulale lehearmi e. kulmu. Kulmu suurus ja sügavus on sordiomane tunnus. Mugulast apikaalse tipu poole moodustuvad silmad e. iduaugud. Ühes silmas on tavaliselt 3 uinuvat punga, harva rohkem. Mugula idanedes virgub neist ainult üks, teised jäävad uinunud olekusse. Sordiomased tunnused mugula juures: 1. Kuju 2
Põlduba äestatakse tugevalt 3 cm sügavuselt enne tärkamist (12 korda). Peale tärkamist, kolmanda lehepaari ilmumisel, peab uuesti äestama. Oal võib äestamist teha seni, kuni lehed ei kata reavahesid. Vaheltharimist võib teha kuni õitsemiseni, kui harimisriistal on selleks piisavalt kõrgust. Väiksemaid taimi tuleks vaheltharimisel kaitseketastega kaitsta. Alates 25 cm kõrgustest oataimedest võib aga vaheltharimisega kaasneda ka muldamise efekt. Hilisem umbrohtumine võib probleeme tekitada juhul, kui enne valmimist lehestik väheneb ja valgus jõuab jälle paremini maapinnale. Eriti võib sellisel juhul levida orashein. Hea toimega on harjad. Harjadel on umbrohtu tõrjuv toime tunduvalt parem kui teistel umbrohutõrjeriistadel. Oht, et umbrohud edasi kasvavad, on vähenenud, sest rohkem või vähem mullast väljakistud juurtega umbrohud jäävad mullapinnale. Optimaalne harimissügavus on harjadel 3 cm. Nad jätavad
annaabi.ee 
