Ligi kolmveerand rahvast elab linnades, enamik on koondunud Vaikse ookeani ning Kariibi mere rannikule ja viljakamatesse jõeorgudesse, kus kasvab vili ja muud taimed paremini kui mujal. Suurim linn riigis on 5,6 miljoni elanikuga pealinn Bogota. Bogota koordinaadid on 5º põhjalaiust ja 74º läänepikkust. Kuigi kogu Kolumbias räägitakse hispaania keelt, on maa rahvastik rassiliselt väga kirju: ligi 60% mestiitse, 20% valgeid, 15% mulatte; ülejäänud on neegrid ja indiaanlased. Bogota paikneb riigi mägedes, keskosas. Peale Bogota on veel ka teisi linnasid. Kariibi mere ääres asub Barranquilla, mägedes asuvad linnad: Medellin, Manizales, Ibague, Cali, Neiva. Hispaania konkistadoore meelitas Kolumbiasse küll kuld, kuid õige kiiresti said riigi oluliseks toodanguks puuvill, suhkruroog, kakao ja kohv. Majanduslikult on riik võrdlemisi vähe arenenud. Suurema osa riigi tuludest ongi traditsiooniliselt andnud
Ligi kolmveerand rahvast elab linnades, enamik on koondunud Vaikse ookeani ning Kariibi mere rannikule ja viljakamatesse jõeorgudesse, kus kasvab vili ja muud taimed paremini kui mujal. Suurim linn riigis on 5,6 miljoni elanikuga pealinn Bogota. Bogota koordinaadid on 5º põhjalaiust ja 74º läänepikkust. Kuigi kogu Kolumbias räägitakse hispaania keelt, on maa rahvastik rassiliselt väga kirju: ligi 60% mestiitse, 20% valgeid, 15% mulatte; ülejäänud on neegrid ja indiaanlased. Bogota paikneb riigi mägedes, keskosas. Peale Bogota on veel ka teisi linnasid. Kariibi mere ääres asub Barranquilla, mägedes asuvad linnad: Medellin, Manizales, Ibague, Cali, Neiva. Hispaania konkistadoore meelitas Kolumbiasse küll kuld, kuid õige kiiresti said riigi oluliseks toodanguks puuvill, suhkruroog, kakao ja kohv. Majanduslikult on riik võrdlemisi vähe arenenud.
aastaks on Columbia populatsioon umbes 52 millionit .Riigil on väga värvikas ning mitmekesine rahvastik mis peegeldub just rikkalikust ajaloost .Hilisel 19. Sajandil immigreerus Columbiasse palju erinevaid rahvaid ,just enamasti eurooplasi ,kuid ka arvukalt aafrikast kohale laevatatud orjasid.. Colombia on üks paljudest hispaania keelt kõnelevatest rahvustest ,kuigi inimesi kes on puhtaid hispaanlased on ainult 20%.Kõige enam, on mestiizosi keda on 58%.Järgmisena on mulatte 14%.Veel on aafrika päritolu 4%. Vähim on zambosi keda on vaid 3%. Tähtsaks osaks Colombia rahvastikus on veel suur emigreerumine.Kaks põhilist sihtpunkti kuhu suundutakse on Venezuela ning Ameerika Ühendriigid .1980. lõpuni olid põhilisteks emmigreerujateks nn.ajud,kes olid andekad proffesionaalid kes lahkusid kodumaalt välismaale parema palga ja elamistingimuste tõttu.Ka illegaalselt Venezuelas elavate colombialaste arv on umbes poole ja kolmandiku miljoni vahepeal
[6] Brasiilia Geograafia ja Statistika Instituud laseb Brasiilia elanikel end paigutada 5-est sobivaimasse kategooriasse: branco (valge), pardo (pruun), preto (must), amarelo (kollane ehk mongoliidne) ja põlisrahvas. 2000. aasta rahvaloenduse tulemustena peab end valgenahaliseks 67,7 %, mustanahaliseks 4,5 %, pruuniks 25,9%, mongoliidiks 0,9% ning põliselanikuks 0,5% elanikest.[17] Maailma faktiraamatu (The World Factbook) andmeil elab Brasiilias 47,7% valgenahalisi, 43,1% mulatte, 7,6% mustanahalisi, 1,1% asiaate ja 0,4% põliselanikke.[2] Indiaanlased Brasiilias elab kahte tüüpi indiaanlasi: kultuuriliselt assimileeritud ja kultuuriliselt mitte- assimileeritud. Esimesed räägivad portugali keelt, riietuvad tavaliselt, tänapäevaselt ja ei ela põlisrahvaste külades ega reservaatides. Kultuuriliselt mitte-assimileeritud indiaanlased elavad Kolumbuse eelsetes kogukondades ja peavad kinni vanadest traditsioonidest. Paljud neist
likööri Tatia´t, koos laimimahlaga, sellist kokteili nimetatakse Planters´iks, mis tõlkes tähendab harijat Loodus: Seda riiki katavad 82% ulatuses vihmametsad. Lõunaosas kerkivad mäed, kõrgeim tipp on Massif Tabulaire 830m. Huvitavaid fakte: Prantsuse Guajaana kuulub Euroopa Liitu Tõlkes tähendab riigi nimi "Suurte vete maad" Ainuke mitteiseseisev riik LõunaAmeerikas Rannajoont on riigil 378km Rahvastikust 66% on neegreid ja mulatte 83% on kirjaoskajaid Suriname Pealinn: Paramaribo Rahvaarv: 470 784 Rahaühik: Suriname dollar Riigi keel: hollandi keel Pindala: 163 821 km2 Iseseisvus: 1975.a Majanduse tugevad küljed: Boksiiti ja alumiiniumi on palju Vihmametsavaru on suur, eriti puitu Naftat on ka piisavalt Eksport põllumajandussaadused: riis, banaanid, tsitrusviljad Suur on ka kreveti väljavedu Majanduse nõrgad küljed: Liigne sõltuvus boksiidivarust ja Hollandi abist
11 Rahvaarvu kasv (arv tuleb korrutada 1 000-ga) Etniline koosseis ja keeled Hispaania vallutused elimineerisid hulganisti Kuuba põlisasukaid. Vallutajad tõid endiga kaasa mitmeid orjastatud aafriklasi nii Kongost, Guineast kui ka Nigeeriast. 19.sajandil liitusid töölisklassiga hiinlased. 20.sajandil suurendasid elanikkonna etnilist segu USA, Hispaania ja Venemaa immigrandid. Hetkel on umbes 51% mulatte, 37% valgeid, 11% neegreid ja 1% hiinlasi. Vähesel hulgal on ka überasunuid Haitilit ja Jaapanist. Kuuba riigikeeleks on hispaania keel. Jamaicalt ja Haitilt lahkunud immigrandid on endiga kaasa võtnud kreooli keele (inglise ja prantsuse keele baasil põhineva 12 hübriidkeele). Riigis räägitakse ning saadakse aru veel inglise ja vene keelt (põhiliselt suurtes linnades). Etniline koosseis
annaabi.ee 
