töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis jm. Eesti vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitmete kogumisaktsioonide üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi Muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi tulevase Eesti Kunstimuuseumi asutajana ning Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ning auliige. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas Kordese tänaval. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ning pruudi vanemate esialgsele vastuseisule abielluti 1924
Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumietnograafilised kogud. 1907.a Jakod hurda surma järel, oli Raud nõudnud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi tulevase Eesti Kunstimuuseumi asutajana ning oli ka Tallina eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ja auliige. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ja pruudi vanemate
tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumietnograafilised kogud. 1907. aastal, Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitmete kogumisaktsioonide üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi Muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi tulevase Eesti Kunstimuuseumi - asutajana ning Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ning auliige. Paul ja Kristjan Raua mälestustahvel Taani Kuninga aias Neitsitorni juures, suvi 2011. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas Kordese tänaval. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks
Raud vabakunstniku elust ja asus tööle haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana (1919- 1923) Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. 1907. Aastal, Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist. K. Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegustsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Avas oma stuudikooli Tartus. Tegustsedes 1919 Tallinnas haridusministeeriumi muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi - tulevase Eesti Kunstimuuseumi - asutajana ning oli ka Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ja auliige. 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Nikolai Voldemar Triik (1884-1940) -modernismi suurkuju- kuulub 20. Sajandi olulisimate kunstnike hulka, kelle looming tõi kaasa murrangu siinses kunstis. Triik oli seotud kultuurirühmitusega “Noor Eesti”, kes seadis eesmärgiks
Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi etnograafilised kogud. 1907. aastal Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi – tulevase Eesti Kunstimuuseumi – asutajana ning oli ka Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ja auliige. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas Kordese (pärastisel Kevade) tänaval. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ja pruudi vanemate