Vahel on aga aeg teinud juba oma töö ja maapinnalt kulutanud viimasedki jäljed heinaküünist või peitnud põlise piirikivi mulla alla (Pärandkultuur). Toidupärandi moodustavad perekondlikud traditsioonid ja retseptid, mida antakse põlvest põlve edasi, sinna kuuluvad ka nõud ja tekstiilid aga ka lauakombed ja mälestused (Toidupärand). Arheoloogiapärand on osa Eesti kultuurist, kuid mitte ainult – see kuulub lahutamatult ka Euroopa ja kogu maailma inimkonna ajaloo hulka. Eesti muinsuskaitseseaduses sätestatud arheoloogiapärandi kaitse põhimõtete aluseks on arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon. Selles paljude riikide poolt tunnustatud kokkuleppes märgitakse, et arheoloogiapärand on kollektiivse mälu allikas ning ajaloolise ja teadusliku uurimistöö vahend: eelnevate ajajärkude inimtegevuse jälgede kaitsmise ja uurimisega, samuti tänu leidudele ja muudele keskkonna uurimise meetoditele on võimalik saada uusi teadmisi inimese elu, tegemiste ja kultuuri kohta
kodu-uurimine, üld- ja erialased teatmeteosed, sõnastikud, leksikonid. Eelpool nimetatule lisaks on meie kogus raamatuid erinevate riikide arhitektuurist, kunstist, ajaloost. Muinsuskaitseameti Raamatukogu elektronkataloog. Valla- või linnavalitsus võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu kohaselt. Valla- ja linnavalitsus võivad muinsuskaitseseaduses ettenähtud muinsuskaitse korraldamise pädevuse anda vastavalt valla või linna ametiasutusele. Tallinnas korraldab halduslepingu alusel muinsuskaitset Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tartus Tartu Linnavalituse Kultuuriväärtuste teenistus ja Haapsalus Haapsalu Linnavalitus. Kultuuriministeeriumi juures tegutseb nõuandva koguna Muinsuskaitse Nõukogu. Muinsuskaitse Nõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi kõigis käesolevast seadusest tulenevates küsimustes
nõudest? 23. Millised maad ei kuulu erastamisele? Erastamisele ja kasutusvaldusse andmisele ei kuulu metsaseaduse § 81 lõikes 2 nimetatud maa (edaspidi riigimetsamaa). §20.(1) ei kuulu looduskaitseseaduses sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maa, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, hoiualade maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa, Natura 2000 võrgustiku maa või muu ajutise kaitse alla võetud maa ning muinsuskaitseseaduses sätestatud mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsevööndite maa. §20.(1) MRS 24. Milline roll on maade kasutusvaldusesse andmisel maavanemal ja kohalikul omavalitsusel? Kasutusvalduse seadmist korraldab maavanem Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kohalik omavalitsus teeb maa kasutusvaldusesse andmisel käesolevas seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud eeltoimingud. §341.(5) MRS 25. Munitsipaalomandisse antud maad võib kohalik omavalitsus kasutada üksnes ...
alusel kindlaksmääratavale isikute ringile suunatud üldkorraldus on nt alkoholi müügi keeld linnas seoses konkreetse sündmusega (ta on suunatud kõigile alkoholimüügiga tegelevatele ettevõtjatele), asja avalik-õiguslikku seisundit muutev üldkorraldus nt tee või tänava määramine avalikuks kasutamiseks, samuti kvalifitseeritakse teoorias üldkorralduseks liiklusmärke. Asja avalik- õiguslikku seisundit muutvad haldusaktid on ka nt muinsuskaitseseaduses ettenähtud kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmine (§ 11 lg 1), mälestiseks tunnistamine (§ 12 lg 1), mälestiseks olemise lõpetamine (§ 12 lg 3 ja 4) ning ranna ja kalda 1 kaitse seaduses ranna ja kalda ulatuse määramine ja tiheasustusala laiendamine planeeringuga, erandi tegemine tiheasustusala moodustamiseks (§ 4)."
annaabi.ee 
