e.m.a) mõrsja, oinas, põrgu, ratas, tuhat germaani laenud germaanlastelt (I ja II aastatuhande vahetusest 269397 ader, haldjas, kaer, kaup, kehv, kuld, kuningas, puri, e.m.a kuni XIII sajni m.a.j) põld, raha, raud, rikas slaavi laenud muinasvene keelest vm vanast slaavi 5475 aken, ike, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, sirp, keelekujust (kuni XIII sajni) turg, vaba, värav läti laenud läti keelest (VIII sajst alates) 3142 kanep, kauss, kõuts, magun, mait, mulk (mulgi),
Klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt", mida ka hiljem korduvalt orkestreeritud, tuntuim Maurice Raveli orkestratsioon; Sümfooniline pilt ,,Öö lagedal mäel" Aleksandr Borodini looming on rahvuslik, eepiline ja idamaiste sugemetega. Kuna oli rahvusvaheliselt tuntud keemik jäi teadustöö kõrvalt loomingule vähe aega. Väljapaistvam teos ooper ,,Vürst Igor" (lõpetasid ja viimistlesid Rimski-Korsakov ja Glazunov), mis on kirjutatud 12.sajandi muinasvene eepose ,,Lugu Igori sõjaretkest" põhjal. Kirjutanud kaks sümfooniat, neist tuntum sümf.nr.2 h-moll, nn. ,,Vägilassümfoonia", kaks keelpillikvartetti, laule, klaveripalu. Nikolai Rimski-Korsakov oli väga mitmekülgne muusik: 1)helilooja, kelle loomingu loetelu väga mahukas, lisaks lõpetas ja redigeeris teiste autorite töid. Tähtsamad zanrid ja teosed: 15 ooperit, neist tuntumad muinasjutulised ooperid ,,Lumivalgeke" (ka ,,Lumineid"),
enlka, leakn, naekl jne Neist pole peaaegu ühelgi sõnal tähendust Paremini sobiksid eesti keele süsteemiga: kanel, kenal, lekan, laken, lanke, nakle, nekla, aklen Halvemini sobiksid: klena, lenak, nalek, ankle Üldse ei sobiks: nkale, nleka, enlka, leakn, naekl V õõrsõnade kodunemisel ning tsitaatsõnade mugandamisel osalevad fonotaktikareeglid pidevalt saksa Schleif > eesti lehv muinasvene gramata > eesti raamat inglise rap > eesti räpp Konsonantühendid, mis algavad b-, d- ja g-ga, ei järgne kunagi lühikesele vokaalile III- vältelistes sõnades, nt padja, kabja, kõblas, kobras II välde aga patja, kapja, kõpla, kopra III välde v ja j ei ole kunagi konsonantühendis esimeseks konsonandiks sõna lõpus, v esineb küll konsonantühendi esimese konsonandina vokaalikao tulemusel (vr, vl), nt röövel : röövli
(ma), külm ning eelgermaani laenud kallis, tahm. Üksikute tüvede puhul, nt vili, on oletatud isegi laenamist eelbalti perioodile eelnenud hüpoteetilisel baltoslaavi perioodil, kuid uurijate seas pole üksmeelt selles, kas balti ja slaavi keeled üldse pärinevad ühisest baltoslaavi algkeelest. *Slaavi laenud - slaavi laenud on tulnud kuni 13. sajandini (u 54-75 tüve) muinasvene keelest vm vanast slaavi keelekujust, vene laenud pärinevad 13. sajandist. Põhilised valdkonnad on põllundus ja karjandus, ehitus, riietus ja jalanõud, religioon (uus valdkond), kodune majapidamine jne. Nt pagan, papp, raamat, rist, saabas, niit, sirp, sahk, aken, lusikas, pirukas, nädal. Vanavene laenud on läänemeresoome keeltesse laenatud 7.–14. sajandini Pihkva ja Novgorodi vürstiriikide alal kõneldud vanavene keelest
annaabi.ee 
