Õigustatult nimetame seda Koidula teatriks, mille jõud pole niivõrd süütamises, kuivõrd sellest, et tuli jäi ilusti põlema. K. Kast ,,Teatritegijad, algatajad" lk 35-45 20 Lydia Koidula memoriaalmuuseum Pärnu Muuseumile(mille filiaal on Lydia Koidula memoriaalmuuseum) pani aluse 1896. aastal asutatud baltisakslastest ajaloohuviliste linnakodanike ühendus Pärnu Muinasuurimise Selts (Pernauer Alterthumforschende Gesellschaft).Seltsi eesmärgiks oli kohaliku ajaloo uurimine ja talletamine.Nii annetuste kui ostude teel kasvanud kollektsioon otsustati muinasuurimise seltsi I peakoosolekul, 3. novembril 1896, avada ka laiemale publikule. Lydia Koidula memoriaalmuuseum asub 19. sajandi keskpaigast pärinevas koolimajas Pärnu Ülejõel. Täpne aadress on Jannseni 37. Lydia Koidula muuseum avati 21. juulil 1945 kunagise Pärnu Ülejõe koolimajas. Juba 1924
pole niivõrd süütamises, kuivõrd sellest, et tuli jäi ilusti põlema. 1) K. Kast ,,Teatritegijad, algatajad" lk 35-45 24 Lydia Koidula memoriaalmuuseum Pärnu Muuseumile(mille filiaal on Lydia Koidula memoriaalmuuseum) pani aluse 1896. aastal asutatud baltisakslastest ajaloohuviliste linnakodanike ühendus Pärnu Muinasuurimise Selts (Pernauer Alterthumforschende Gesellschaft).Seltsi eesmärgiks oli kohaliku ajaloo uurimine ja talletamine.Nii annetuste kui ostude teel kasvanud kollektsioon otsustati muinasuurimise seltsi I peakoosolekul, 3. novembril 1896, avada ka laiemale publikule. Lydia Koidula memoriaalmuuseum asub 19. sajandi keskpaigast pärinevas koolimajas Pärnu Ülejõel. Täpne aadress on Jannseni 37. Lydia Koidula muuseum avati 21. juulil 1945 kunagise Pärnu Ülejõe koolimajas. Juba 1924
August Henry Pitt-Rivers (1827-1900) Uuris esialgu püsside arengut. Hakkas koguma ning uurima ka muid vanu esemeid. Annetas oma kogu Oxfordi ülikoolile. Viis läbi arheoloogilise kaevamisi, koostas neist detailseid protokolle. Gustaf Kossinna (1858-1931) Asustusarheoloogia rajaja. Hakkas arheoloogilisi leide kandma maakaartidele. Ülistas muistsete germaanlaste kultuuri. Võib pidada natsionalistliku muinasuurimise rajajaks. Vere Gordon Childe (1892-1957) Arheoloogiateoreetik. Mõiste `neoliitiline revolutsioon' kasutuselevõtja. `Uue arheoloogia' rajajad 1968: Lewis Roberts Binford (1930-2011) ja David Leonard Clarke (1937-1978) Leidsid, et seni on tegeletud vaid väljakaevatud materjalide kirjeldamisega. Hakkasid neid materjale põhjalikumalt uurima, kaasates teisi teadusharusid. 1970.-1980. aastad
Baltisaksa arheoloogid Eestis • Constantin Caspar Andreas Grewingk (1819–1887) • Tartu Ülikooli mineroloogiaprofessor • Uuris peamiselt kiviaega (Kunda leiukoht) • “Gooti teooria” rajaja • 1865 avaldas raamatu “Das Steinalter der Ostseeprovinzen”, mida võib lugeda esimeseks teaduslikuks Eesti arheoloogia käsitluseks • Järgmine juhtiv uurija – ajalooprofessor Richard Hausmann (1842–1918) keskendus eelkõige raua- ja keskajale Eesti muinasuurimise algus • Jaan Jung (1835–1900) • Abja koolmeister • Põhitöö: suuliste teadete koon-damine Eesti kinnismälestiste (ja pühapaikade) kohta • Käis ka ise muistiseid “katsumas” (proovikaevamised) • Populaarne kirjutaja, arheoloogia-alane tähtsaim töö “Muinasaja teadus Eestlaste maalt” (1. 1899, 2. 1898, 3. 1910) – sisuliselt esimene Eesti muististe süstemaatiline register Esimesed Eesti kutselised arheoloogid
Teda huvitas kauge minevik, eriti sakslaste esivanemad. Tõestas, et germaanlased olid juba ammu tähtsal kohal ja hakkas muistiseid kaartidele kandma. Teatud kohtades olid sarnased muistised need kõnelevad sarnasest kultuurist. Paljud muistised olid Saksamaa aladelt väljas. Väitis, et need alad olid muistsete germaanlaste alad ning et muistsed germaanlased olid tõelised kultuuri kandjad. Tema oli natsionalistliku muinasuurimise rajaja. Kes põhjustas mõne kultuuri väga laialdase leviku? · Mõned arvavad, et laialirändamine · Teised leidsid, et kas alati oli oluline, et teatud rahvas pidi palju rändama. Võib-olla leiutati midagi head, teised nägid seda ja tegid järgi välismõjuteooria. · Kultuuriringide teooria arendati asju, head asjad võeti teistelt ringidelt üle. 20.sajandi alguses olid enamus uurijaid rahvuslikud. 1960 aastal oli peale kasvanud uus põlvkond,
annaabi.ee 
