........................................................................................................11 2 1 Järva-Peetri kirik 1.1 SISSEJUHATUS 12. sajandil oli Järvamaal välja kujunenud kolm muinaskihelkonda, suurim neist Ämbra. Ämbra kihelkonna keskuseks oli Kareda küla (Carethen), üks suuremaid külasid muinas-Eestis. Muinaskihelkonna nimi Ämbra püsis 17. sajandi alguseni, sealt edasi oli nimetus Peetri kihelkond. Peetrit (Petri- Pauli) nimetatakse esmakordselt Hartmanni manuskriptis aastal 1627 seoses kirikuvisitatsiooniga Heinrich Stahli poolt. Järva-Peetri Püha Peetruse kirik asub Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus. Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda. Käesolevas referaadis uuritakse Järva-Peetri kiriku ajalugu, tänapäeva ja kiriku ning Eesti kultuurilooga seotud isikuid. 1
.......................................................................................................10 2 1 Järva-Peetri kirik 1.1 SISSEJUHATUS 12. sajandil oli Järvamaal välja kujunenud kolm muinaskihelkonda, suurim neist Ämbra. Ämbra kihelkonna keskuseks oli Kareda küla (Carethen), üks suuremaid külasid muinas-Eestis. Muinaskihelkonna nimi Ämbra püsis 17. sajandi alguseni, sealt edasi oli nimetus Peetri kihelkond. Peetrit (Petri- Pauli) nimetatakse esmakordselt Hartmanni manuskriptis aastal 1627 seoses kirikuvisitatsiooniga Heinrich Stahli poolt. Järva-Peetri Püha Peetruse kirik asub Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus. Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda. Käesolevas referaadis uuritakse Järva-Peetri kiriku ajalugu, tänapäeva ja kiriku ning Eesti kultuurilooga seotud isikuid. 1
maalida uue altarimaali, mis kujutab õnnistavat Kristust. Aastatel 1941-1991, 50 aastat rasketes okupatsiooniaja tingimustes teenis kogudust August Villem Laumets. 1991-1993 oli diakoniks Teet Korsten, 1991-1996 hooldusõpetajana Enn Kivinurm ja 1996-2002 Tauno Teder. 2002-2009 teenis kogudust Ahto Mäe. Alates 1. septembrist 2009 on koguduse hooldajaõpetajaks Enn Salveste. EELK Simuna püha Siimona ja Juuda kogudus Simuna kirikukihelkond on kujunenud vähemalt 1220.-ndail aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast Pudivirust. Antud piirkonna ristiusustamisest(tõenäoliselt rahumeelsest) on aga märkmeid juba Liivimaa Henriku kroonikas ja need seonduvad 1219. aastaga. Võib arvata, et esimene puukirik ehitati aastatel 1221-1225. Esmakordselt on kirikut mainitud 1346. aastal, mil Taani kuningas Valdemar IV Atterdag annab selle Tallinna Toomkiriku patronaadiõiguse alla. Kirikuküla algsest nimest Katkuküla saab Simuna seda kiriku pühitsemise tõttu apostlite Siimoni ja Juuda nimele
karjamaana seni, kuni viljakus sõnniku abil taastus. Seega oli põlluharimine ja karjakasvatus lahutamatult seotud. 800-400 eKr või isegi varem. ·Kihelkond- oli Eesti ajalooline haldusüksus, mis mängis olulist rolli alates muinasajast kuni 20. sajandi esimese pooleni. Muinaskihelkond oli muinaseestlastel ühte hõimu kuuluvate inimeste ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade või külakondade liit, mida juhtis isandaks kutsutav vanem. Muinaskihelkonna keskuseks oli kas linnus või kindlustatud asula, mis oli tihti ka vanema residentsiks. Oli ka kahe ja enama vanemaga ning mitme linnusega kihelkondi. ·Vanem- tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti. ·Rahvausund- tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal
annaabi.ee 
