Samuti on mitmete järvede ääres matkarajad ja puhkekohad. Kõige tuntum maastikurajooni ala on Karula rahvuspark mis hõlmab ligi kolmandikku kõrgustiku pindalast. Rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargis on erinevad keskkonnahariduslikud maastiku- ja matkarajad ning kultuuriloolisi üksikobjekte nagu Mähkli muinaseluase ja muinaskalme ning Värtmäe mesindusmuuseum. Hinnang inimmõjule Inimmõju Karula maasikurajoonile on nii positiivne kui ka negatiivne. On tunda, et Karula kant muutub järjest ilusamaks. Ringi liikudes tajub muutusi maastikus – põllumaad ja niidud on hooldatud, hooned korrastatud, teede ja järvede äärtes on võsa lõigatud. See kõik kokku moodustab kauni kompleksse maastiku.(Tarupettäi 2008) 2008. aasta seisuga on Karula rahvusparki, mis asub Karula maasikurajoonis, inventeeritud 411,5
Radadel tutvustakse metsakooslusi, maastike, ajalugu, kultuuri, ning vaatamisväärsusi (6). Peale looduslike vaatamisväärsuste, milleks on kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad, väärivad tähelepanu ka ajaloolised ning arhidektuurilised vaatamiväärsused: Köstrijärve suur sanglepp ja Ala-Mändiku tarupidajad, Kaika kool, kirik ja kalmistu, Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht, Karkküla kivikalme, Mähkli muinaseluase ja muinaskalme, Rebäse linnamägi ja asulakoht, Karkküla talu rehi, Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga, Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Samuti on võimalik külastada Värtmäe talu mesindusmuuseumi ning Karl Leiuse (Eesti legendaarne koorijuht) majamuuseumi (7). 11 4.Omapoolne hinnang Karula rahvuspark on väga liigirikka ning huvitava pinnamoega ala, kus nähakse vaeva, et kaitsta
[3] Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. [20] Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Mändiku tarupedajas; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Mäekonnu vaatetorn; Mähkli muinaseluase ja muinaskalme; Rebäse linnamägi ja asulakoht; Karkküla talu rehi; Karkküla kivikalme; Kivi metsavahikoht Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga; Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Ajalooliselt väärtusliku Sibula rehielamu ruumes asub Eesti legendaarse koorijuhi Karl Leinuse majamuuseum. Haabsaares on väike koduloonurk-muuseumMetsamoori perepargi taludeketti kuuluvas Värtemäe talus on väike mesindusmuuseum Eesti mesinduse ja selle ajaloo kohta. [20] Üks omanäolisi paiku on 1997
Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. [20] Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Mändiku tarupedajas; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Mäekonnu vaatetorn; Mähkli muinaseluase ja muinaskalme; Rebäse linnamägi ja asulakoht; Karkküla talu rehi; Karkküla kivikalme; Kivi metsavahikoht Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga; Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Ajalooliselt väärtusliku Sibula rehielamu ruumes asub Eesti legendaarse koorijuhi Karl Leinuse majamuuseum. Haabsaares on väike koduloonurk-muuseumMetsamoori perepargi taludeketti kuuluvas Värtemäe talus on väike mesindusmuuseum Eesti mesinduse ja selle ajaloo kohta. [20] Üks omanäolisi paiku on 1997
dendrokronoloogia (põhineb puukasvu ringidel, selleks et seda rakendada, selleks tuleb luua dendrokonroloogiline skaala (loomine: mõõdetakse puu rõngad ära). radioaktiivse süsiniku meetod (leiutas USA keemik Willard Frank Libby 1949. a) Määratakse: puidu, söe, taimejäänuste, luude ja muu orgaanilise materjali vanust. see meetod pole täpne. Inimluude keemiline uurimine (aitab uurida, millest inimesed on toitunud tollel ajal) * Pada muinaskalme (12.-13. sajand) * Tääksi külakalme (14.-16. sajand) * Pärnu linna Jaani kalmistu (14.-18. sajand) Inimese kujunemine ja Euroopa asustamine 4.-5. loeng Tänapäeval on olemas 4 inimahvi: šimpansid, gorillad, gibonid, organgutangid, võib öelda ka, et on 5, sest sageli eristatakse omaette ka kääbusšimpanseid. Viimaste puhul on püütud väljaselgitada nende käitumise eripärasid. Ei saa rääkida, nagu inimene. Suhtlevad üksikute häälitsuste ja miimika ning žestide abil.
annaabi.ee 
