"Tuulelõõtsutajad." 2003 XI Viljandi folk toimus 27.07-27.07. Teist aastat korraldati Viljandi folki, kus festivalil oli kindel teema. Selle aasta teemaks oli "Laul ja hääl" ning kõik see, mida nende kaudu on võimalik väljendada. Välikontserdid toimusid Kirsimäel, Kaevumäel, Kultrahoovis, Ööpäeva Telgis ja Rohelisel laval. Sisekontserdid aga Suures Toas, Ugala saalis ja Jaani kirikus. Lisaks olid avatud õpitoad, muinasjututuba, käsitööhoov. Näitused, rahvusliku käsitöö õpikojad ja pillilaat pakkusid külastajatele suurt huvi. XI Viljandi folgil esinesid "Akkab tulema," "Eesti ETNO," Eesti noorte viiulikoor, "Johansonid," "Kukerpillid," "Laudaukse kääksutajad," "Liinats ´Uraq," "Meelelahutaja," "Minu isa oli ausus ise," "Oort," "Triskele," "Tuulelõõtsutajad," "Untsakad," "Vara," "Vägilased," "Väike hellero," "Virre," "Wirbel" ja "Zorbas." Aasta parimaks välismaa esinejaks valiti "Värttinä" Soomest.
Aastarütmis tähistatakse jõule, laternapüha, Miikaeli päeva, lõikuspidu, jaanipäeva, lasteaia-aasta lõpupidu, nelipüha, lihavõtteid, vastlapäeva ja kolmekuningapäeva. Muinasjutu jutustamine on sreinerlasteaia päevakavas üks tähtsaim ja oodatuim osa. Jutustatakse vanu rahvamuinasjutte, sest just rahvamuinasjututd sisaldavad seda ürgset sõnumit, mille lapsed ära tunnevad. Muinasjutu mõtet ei seletata lastele kunagi. Paljudes lasteaedades on eraldi muinasjututuba. Lapsed kutsub kokku muinasjutukelluke, mille helisedes lapsed tulevad ja istuvad poolkaares ,,lava" ette. Ühte muinasjuttu jutustatakse tavaliselt nädal aega järjest. Iga laps tunneb värvidest rõõmu. Joonistamine ja maalimine köidavad lapsi juba varases eas. Lapse töö ajal ei peaks vahele segama ega hinnanguid andma. Kui last on vaja töö ajal aidata või suunata, siis tuleb seda teha väga taktitundeliselt. Maalimise kaudu kujuneb lapsel vaatlusoskus ja maitsetunnetus
aprill 1815. Kui Kreutzwald oli 30. Aastane abiellus ta Marie Elisabeth Sodleriga . Nende abielust sündis kaks tütart: Anette Adelheid (11. juuni 1834. -29. veebruar 1895.) ja Marie Ottilie (28. september 1836.- 17. oktoober 1851.) ning poeg Friedrich Alexis (23. september 1845.- 17. oktoober 1851.) Kreutzwald suri 13. august 1882. Ja ta maeti Tartu Jaani kalmistule. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi kogupindala on 5066 m² kuhu kuulub elumaja, hoovmaja, ait, tall, etnograafiline muinasjututuba, saun, kelder, lillerikas aed, ja lehtla. Kreutzwaldi sõna ja mõttemaailma elavana hoidmisel aitavad kaasa muinasjututunnid, luuleõhtud, raamatut tutvustused. Ka on võimalik külastajatel istuda ja lugeda mõnda Kreutzwaldi teost. (1. Aimi Hollo 2002.) (LISA 1 Foto 1) Kreutzwald oli isiksus, kes sednud kord sihi siis visalt pürgis selle poole, hoolimata ,,elu paratamatusest" ja ta saavutas oma sihi. Oma parima mehe ea 30.-74. eluaastani elas Kreutzwald Võrus
'' Muinasjututujud võeti eriti hästi vastu Stockholmis 1894. aastal. Ilmselt oli selleks Munthe õpilane ja hea sõber Prints Eugene kes tõukas teda eksponeerima. Prints kirjeldas Munthed kui ''ebatavalise talendi ja fantaasiaga''. Munthe tegi oma läbilõõgi 43 aastasena. Kaks peamist komisjoni märkisid ta kindlakäeliselt Norra kunstiajaloo raamatutesse: tema kõited, illustratsioonid, vinjettid, ääristused anti välja J.M Stenerseni poolt Christianias 1899 ja ruumikujundus Muinasjututuba Holmenkolleni Turismihotellile (1896-97). Huvi interjööridekoratsiooni vastu oli loomulik osa esteetilisele ja dekoratiivsele liikumisele, ka oma kodu Lysakeris Oslo lähistel muutis Munthe oma ideedest lähtuvalt ning see muutus inspiratiivseks, lõpetas ta selle 1890-tel. Vestibüülis ja elutoas oli just piisav kogus rohelist ja kollast et jätta tugev esmamulje. Oma kodus töötas Munthe välja rahustava interjööristiili lihtsustatud ornamentika ja mõõbliga ning Jaapani
annaabi.ee 
