......................................................................................................... ............................................................................................................................. Kirjuta igasse ritta sobivaid liitsõnu. loomad - pesukaru, ............................................................................................ kirjatarbed - pastapliiats ...................................................................................... muinasjututegelased - Punamütsike, .................................................................. magustoidud - lumepallisupp,.............................................................................. haigused - tuulerõuged, ....................................................................................... riideesemed - siidpluus, ...................................................................................... värvid - tumeroheline, ............................................................
Mozarti ooperite paremikku kuuluvad kolm Lorenzo da Ponte libretole komponeeritud ooperit ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Cosi fan tutte" (,,Nii teevad kõik ,,) Võrreldes barokk-ooperitega, kus tegelasteks on mütoloogilised või ajaloolised kangelased, on paljude Mozarti ooperite tegelased lihtsad, eluliselt usutavad inimesed: näiteks Figaro, Susanna, krahv ja krahvinna"Figaro pulmas", Leporello, Masetto. donna Anna ja Elviira, don Giovanni ,,Dan Giovannis", ka muinasjututegelased kannavad endas inimlikke tundeid Sarastro, Papageno, Papagena ,,Võluflöödis". Ka koomilised tegelastele on tema ooperites omased tõsisedki tunded. Mozart on suurepärane karakterite meister kõik tegelased saavad isikupärase muusikalise iseloomustuse. Mozarti ooperites on väga kaunite meloodiatega, samas ka virtuoosseid aariad ja tegelaste erinevaid tundeid samaaegselt väljendavaid ansambleid. ,,Figaro pulma" kirjanduslikuks aluseks on prantsuse kirjaniku Beaumarchais`(bomarsee)
Analüüsin seda, miks on on nad üksteise jaoks nii liitlased KUI KA oponendid. Siin ütlen selgituseks kohe ära, et võtan Isabellat ja Flaviot kui naise ja mehe prototüüpe. Minu jaoks ei olnud nad siiski reaalsed tegelased. Nad olid reaalsed raamatutegelased ja laval suhtlesid vahepeal ka teiste tegelastega. Kõik vaatlused visuaalsetest ja auditiivsetest märkidest aga viitavad sellele, et nad on omaette muinasjututegelased, keda ei ole reaalselt olemas. Miks? 1. Iga kord kui Isabella ja Flavio stseen algas, langes lavale sinine ja roheline valgus. 2. Enne igat stseeni, kus nad sees olid, mängis ka nende tunnusmeloodia – muinasjutumuusika. Kusjuures stseenis, kus olid sees nemad JA KA teised tegelased, mängis kogu aeg muinasjutumuusika. 3. Stseenis, kus olid korraga ka ülejäänud tegelased (lugemisstseen), langes Isabellale ja Flaviole endiselt peale roheline valgus
jääda natuke segaseks ning nad võivad vajada selgitusi. Ka on veel võimalus, et raamatu illustratsioonid on niivõrd häirivad või mittesobilikud, et neid tuleks lugeda koos lapsega ning talle neid pilte siis seletada. Antud probleem esineb Piret Raua raamatus „Teistmoodi printsessilood“, kus illustreeringud on ilmselt mõeldud huumorina ning tagamõttega, kuid lapsel võib olla raskusi sellest aru saamisel, eriti kui ideaaliks on tavapärased muinasjututegelased nagu Elsa ja Lumivalgeke. Antud raamatu illustratsioonideks on erinevalt kõverdunud jalad, taevas lendav hiir-konn, õhupallist peaga printsess jne. Sama moodi on ka iseäralikult illustreeritud ka Aino Perviku raamat „Paula jõulud“, kus jõuluvana on siis peenikene ning lühikese habemega ja ka teised illustreeringud on kummalised. Samuti Ilon Wiklandi ja Leelo Tungali raamatus „Tragi tüdruk Kata“ on pisut segased pildid juba täiskasvanu jaoks
-- isiksus ja selle konkreetne avaldumisvorm sotsiaalsed konstrueeritud (nt valvekoer vms) Inimene – oleku püsivus Mended kardavad šimpansiteks moonduda ja võivad moonduda kui neil on kurjad kavatsused. Kohalik teooria, et mõrvar või šimpansi kostüümi kanda, teise järgi ka päriselt selleks muutuda. Libahunt lääne kultuuris Loom vs inimene Kultuur võimaldaks justkui inimesel liikuda kahes maailmas, loomal aga ainult ühes (va kui nad on multifilmi- või muinasjututegelased) Instrumentaalsus Kasulikkusele rajanev suhe Distantseerumine looma kannatustest (samas säilib siiski arusaam looma elusolemisest) Võõristus ja eraldatus ka paljudes loodusega seotud diskursustest: biodiversiteet viitab enamuses looduslikule mitmekesisusele, eraldatuna inimesest Puudub osadus loodusega Koos sellega kaob vastutus Kohalegend - Austraalia kunst: kontsentrilised ringid on laagri- ja pühapaigad - Kalevipoja säng Mittekoht
annaabi.ee 
