suhtumist poliitilisse olukorda, eriti jälitamisse okupatsioonivõimude poolt. Teiselt poolt avaldas XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse kujutavale kunstile tugevat mõju romantism, eriti luule (seetõttu on meie näitusel ka lisapealkiri ,,Kirjanduslikud ja ajaloolised motiivid..."). Tundub, et sümbolismil on poola kunstis mitu nägu? Näitusel võime näha vähemalt mõningaid olulisi sümbolismi liike. Need ei ole mitte ainult muinasjutumotiivid nagu Waweli draakon ega ka mitte ainult kodumaise kirjanduse meistriteoste, näiteks Adam Mickiewiczi poeemi ,,Peied" (,,Dziady"), Juliusz Slowacki poeemi ,,Anhelli" või Stanislaw Wyspiaski värssnäidendi ,,Pulmad" (,,Wesele") pildilised kujutised. Need on ka hetkemeeleolu jäädvustavad maastikud, sealhulgas Jan Stanislawski tööd. Nende tähendused ei piirdu nähtava maailma otsese kujutamisega, vaid jäävad ootama avastamist teisel tasandil; seetõttu on raske
Gudruni tõttu unustab Mõistagi leidub viiteid ,,Nibelungide " tegelatele ja motiividele teisteski saksa eepostes ja kangelaslugudes. Eriti hinnatav on XV sajandi keskelt pärineva käsikirja ,,Vägilaste raamat" eessõna , kus tuuakse eeposkangelastest mitmesuguseid lühiteateid ,mis põikuvad muudest allikatest. Kõige olulisemaks allikaks aga jäävad eepose käsikirjad. Üht küllaltki olilise allikana pärimuste kujundamisel eeposeks tuleb arvestada muinasjuttu. Muinasjutumotiivid on ühendavad eeskätt Siegfriedi ja Brünhildi isikuga . Muinasjutulik on Siegfriedi üliinimlik jõud , mis laseb tal võita heitluse kaheteist hiiglase ja 700 vägilasega. Muinasjutupärased on Siegfriedi maagiline haavamatus ,nähatmatuks tegev võlikuub,võitlus lohega ,imepärane mõõk,võidujooks ja heitlus kääbusega . Mõistagi on muinasjutukujud ka kantsi valvav hiiglane ja varavalvur kääbus Albrich. Hageni jutustusena antud nibelungide aarde omandamine Siegfriedi poolt
=Erinevate võimetegab Skeem =Kaks noort inimest, kes on armunud, aga õnnetud =Põhjus -Vanemad ei luba -Pruut on röövitud =Seiklused, lõpp on õnnelik Kõige kuulsam on ,,Tristan ja Isolde" =Aluseks keldi müüdid =Kirja pandud 12. sajandil =Mitu erinevat varianti Kirjutati kuningas Arthurist =Istuvad ümber laua =Üks läheb seiklema =Hiljem räägib oma seiklustest Muinasjutumotiivid Lood levisid kogu Euroopas =Lugudega pandi algus Itaalia novellile =On andnud ainet romantilisele kirjandusele, kunstile, ooperile =On ka paroodiaid -"Don Quijote" - Cervantes -"Jänki kuningas Arthuri õukonnas" - Twain -"Parun puu otsas" - Calvino 2. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule ja linnaromaan 10.-11. sajand tugevnesid linnad =Linnakodanikud rikastusid =Võideldi oma õiguste eest
millest tuleb ka nimi "Laul MINU Cidist". Sõnum tänapäeva oleks sarnane vanasõnaga "kuidas koer külale, nõnda küla koerale." Ehk kui oled hea inimene on ka teised sinu vastu head.") Pilet nr 4 1.Trubaduuride luule 2. "Nibelungide laul" lähivaates: Saksa eepos 13. sajandi algusaastaist. Kõrgel tasemel rüütlikirjandus. Teemadeks: armastus, abielu, solvamised, kättemaks, rüütellik daamiteenimine, vasallikohustused. Sellest ajast pärineb etikett. Muinasjutumotiivid. Tegelased tuttavad islami eepostest: Siegfried, Kriemhild, Brünhild, Hagen, Attila (Ezhel), Gunther. Tegevus toimub 5-6. sajandil. Jaguneb kaheks osaks: · Niebelungide soost kangelane Siegfried kuulnud Burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther on nõus sel juhul, kui Siegfried aitab tal kosida Brünhildi. Siegfriedil on võlukuub, mis muudab nähtamatuks, võitleb Brünhildiga. Peetakse kahed pulmad.
annaabi.ee 
