eeslaulja koorist. Antiikajas ei pruukinud tragöödia lõpud õnnetud olla. Ka tänasel ajal on üheks zanriks tragöödia, kuid nüüd on selle lõpud tõesti õnnetud. Peale tragöödiat kujunes antiikajas Atika komöödia. Komöödia kasvas välja pilkelauludest ning lauljad olid ainult mehed. Komöödia oli pilkelikine ja mõnitav ning juurde toodi ka nimed. Ajamöödudes koor taganes ning jäi laulma vaid vahelaule. Komöödia muutus muinasjutulisemaks- parodeeriti müüte ja igapäevast elu. Hiljem kujunes Uus Atika komöödia, kus taandus müüt ja muinasjutt ning kujunesid välja stereotüüpsed karakterid. Need olid kindlad rollid, mis läbisid etendusi. Igasugused kangelaseeposed ja müüdid on kandunud Euroopa kultuuri. Väga palju on jutte kreeka jumalatest ja nende tegudest, kes mida lõi ja kes on kelle jumal või jumalanna. Nendest kuuleme me päris tihti
Rembrandt heitis kõrvale külmad sinised ja rohelised toonid. Valdavalt kasutas Rembrandt tumepruuni värvi, aga eriti armastas ta tule valgust punaste, oranzide ja kollaste toonide kooskõla. Heletumeduse oskuslik kasutamine annabki tema maalidele sisemise soojuse. Valguse abil harjutab kunstnik vaatajat nägema hämaruses seda, mida silm tavaliselt ei märka. Tema maalidel on kõnekaid metafoore, näiteks katkenud lõng, koridor tundmatusse. Pildi salapärasemaks, muinasjutulisemaks muutmiseks oskas Rembrandt kasutada valguse ja varju koosmõju. Põhjus, miks nimetatakse Rembrandti maale hingeliigutusepiltideks, võib peituda veel selles, et tema portreed on nagu pihtimused. Rembrandti töid vaadates seisame silmitsi lihast ja verest inimestega, tunnetame nende üksildust ja kannatusi, vajadust kaastunde järele
muutusid tema oskused kunstnikuna isegi veel paremaks. Rembrandt on loonud üle 700 maali. Itaalia kõrgkunstiga harjunud vaatajad on mõnikord sokeeritud, kui esimest korda näevad Rembrandti maale. Puhta ilu asemel oli talle tähtis loomulikkus, lihtsus, tõde - need kolm omadust, mis tavaliselt inimese hinge kõige rohkem liigutavad. Tema maalidel on kõnekaid metafoore, näiteks katkenud lõng, koridor tundmatusse. Pildi salapärasemaks, muinasjutulisemaks muutmiseks oskas Rembrandt kasutada valguse ja varju koosmõju. Rembrandt on endast teinud palju autoportreid. Iga pilt on halastamatult tõetruu. Kunstnik uuris ja kujutas ennast varjamatu avameelsusega. Ta ei häbene oma väsimust, lohakust ja inetust. Rembrandt näitab end plekilises kitlis, ajamata habeme, aukuvajunud silmadega. Ta ei karda vanadust. 1661. aastal maalitud "Autoportreel" kujutab Rembrandt ennast koos töövahendite - paleti ja pintslitega.
Kui aga on olemas varustus ja julgestusisikud, kes oskavad ohu korral aidata, tekibki ohu piiril olles palju adrenaliini. Tänapäeva inimene on mugav ja ei viitsi uusi asju proovida. Lihtsam on ju jääda turvaliselt koju nelja seina vahele istuma ja mitte mingil juhul nina välja pista. Tihtipeale jääb puudu ka julgusest. Eriti selliste asjade puhul, mida vähesed inimesed proovida julgevad, sest ohutum on ju jääda selle halli massi sisse varjule. Et aga oma igapäevaelu vähegi muinasjutulisemaks muuta, tuleks kiiremas korras midagi põnevat ette võtta, sest muidu ei ole ju midagi vanaduspõlves meenutada ning lastelastele rääkida. Marion Soomre, 12. B
salapärane maastikutaust õlivärvid Pastellid Tuntumad maalikunstnikud Watteau Boucher Fragonard Chardin Greuze Vigee-Lebrun ARHITEKTUUR/SISEKUJUNDUS Õhuline, voolav ornament, heledad toonid, valge, kuld, motiiviks oli merekarbi orvand Hoone välisilmele niivõrd ei panustatud, uhkeks tehti hoone seestpoolt, seega oli sisekujundus rokokoos oluline Kasutati palju peegleid, kasutati lillede, okste, lehtede kaunistusi ja kristalllühtreid, mis muudaks koos küünlaleegiga vaatepildi muinasjutulisemaks Tapeedid olid lillelised. Interjöörist kaob rangus ja raskepärasus, interjööris levis palju õrnades toonides maalinguid Mööbel oli väiksem, kergem ja järjest elegantsem Moodi tulid nipsasjad Rokokoo stiilis siseruum oli tavaliselt võluv ja intiimne
annaabi.ee 
