Võib-olla kõige kuulsamaks Egiptuse valitsejannaks saab nimetada Kleopatrat, kes oli tuntud oma priiskava lõhnaõli kasutamise poolest tema tulekut võis ennustada parfüümipilve järgi, mis enne teda õhus hõljus. Kuid samuti kuulsaks peeti jumalanna Nefertemet kes oli aroomide ja sinise vesiliilia valitsejaks. Ka paljud teised Egiptuse, Liibanoni ja Süüria ajaloo silmapaistvad valitsejad armastasid end külluslikult lõhnastada. Keha hooldamine Muinasegiptlastelt on alguse saanud nii mõnedki tänapäevased iluprotseduurid. Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku haukambri seinal olev olev reljeef pediküüri. Nii on teada, et muistsed egiptlased kasutasid kosmeetikas 21 sorti taimeõlisid, millest suur osa on tänapäevani kasutuses. Keha hooldamiseks olid kasutusel segud, mille koostises võis olla mett, kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana.
Alguses jumestati ainult näitlejaid, hiljem ka tavalisi inimesi. Näole kanti krohvikiht, mille saavutamiseks kasutati jahu, tärklise ja kannikesejuure segu. Silmade värvimiseks kasutati collyriumi ja antimoni- segu. Kulmukarvad kujundati kõrgeteks kaarteks ja huuled paksudeks. Huulte punane värv sisaldas rohelise pähklipuu korpa, kaktuse- ja maasikamahla. India naine jõudis selliselt jumestatult nii templite seinamaalingutele kui ka ajalooraamatute piltidele. 1.2 Muinas-Egiptus Muinasegiptlastelt on alguse saanud nii mõnedki tänapäevased iluprotseduurid. Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku hauakambri seinal olev reljeef pedi- küüri. Kosmeetikavahendeid kasutasid nii mehed kui naised, sest jumestuse eesmärgiks oli kaunistada ja kaitsta nahka kõrvetavate päikesekiirte eest. Naised muutsid näo kollase ookriga heledamaks , mehed oranzika värvi abil tumedamaks. Silmameigiks kasutati algselt kaht värvi musta ja rohelist
sandaal koosnes tallast ja kahest rihmast. Üks rihm kulges suure ja sellele järgneva varba vahelt läbi ning ühines seejärel üle jalavõlvi mineva rihmaga. Nii meeste kui naiste saandaalide materjaliks või olla puit, papüürus, kitsenahk või palmikiud. Jalatsid olid garderoobi kõige väärtuslikumad esemed. Ilu ja hügieen: Egiptlased suhtusid puhtusepidamisse suure tähelepanuga, mis võis olla ka soojast kliimast tekkinud otsesest vajadusest sõltuv. Muinasegiptlastelt on alguse saanud nii mõnedki tänapäevased iluprotseduurid. Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku haukambri seinal olev olev reljeef pediküüri. Kuninganna Nitokris olevat väitnud, et naine peab igal hommikul vannis käima ning saledana püsimiseks laskma end iga päev masseerida. Küünarnukkide ja põlvede paksenenud nahka hõõruti pimsskiviga, päikesepõletust ja putukahammustusi raviti aroomiõlidega. Keha
sandaal koosnes tallast ja kahest rihmast. Üks rihm kulges suure ja sellele järgneva varba vahelt läbi ning ühines seejärel üle jalavõlvi mineva rihmaga. Nii meeste kui naiste saandaalide materjaliks või olla puit, papüürus, kitsenahk või palmikiud. Jalatsid olid garderoobi kõige väärtuslikumad esemed. Ilu ja hügieen: Egiptlased suhtusid puhtusepidamisse suure tähelepanuga, mis võis olla ka soojast kliimast tekkinud otsesest vajadusest sõltuv. Muinasegiptlastelt on alguse saanud nii mõnedki tänapäevased iluprotseduurid. Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku haukambri seinal olev olev reljeef pediküüri. Kuninganna Nitokris olevat väitnud, et naine peab igal hommikul vannis käima ning saledana püsimiseks laskma end iga päev masseerida. Küünarnukkide ja põlvede paksenenud nahka hõõruti pimsskiviga, päikesepõletust ja putukahammustusi raviti aroomiõlidega. Keha