sirgeid ja looklevaid joonekesi, sirglõike jne. Nii eraldati pildid üksikpiltideks, millest tekkisid märgid, neist said kindla tähendusega püsivad sümbolid, mõistemärgid vastavalt sõnade-mõistete arvule ühes keeles. Nende puhul on tegemist sümboolikaga. Näiteks ei tähendanud mesilane mitte ainult mesilast, vaid ka tööarmastust, visadust. Nii väljendatakse piltkirjas terveid abstraktseid mõtteseoseid, mõisteid- nimetatud ideograafiaks ehk mõistekirjaks. Need on muinasegiptlaste hieroglüüfid ehk mõiste-kirjutus piltkirjas, mis polnud keelega seotud.
Inimese individuaalsust ei rõhutatud, küll aga rassilisi iseärasusi. c. Maal: i. Kasutati erksaid värve lubjaseguga kaetud pinnal. ii. Mosaiik värvilised glasuurtellised (Istari värav) Egiptus öeldakse olevat lihtsalt Inimeste maa ja inimene tähendab egiptlast. Enamjagu vanu rahvaid kutsub ennast egiptlaste kombel tõelisteks inimesteks. Nende teadmised ja tehnilised oskused olid juba 3000 aastat eKr kõrgel tasemel. Sellest annavad tunnistust muinasegiptlaste meie ajani säilinud teadusalased kirjutised. Egiptust iseloomustas stabiilsus ja suletus. Kogu Egiptuse poliitiline kord ja usk püsisid aastasadu muutumatuna. Aastal 700 tungisid Egiptusesse süürlased, hiljem pärslased, kes tegid lõpu umbes 3000 aastat eksisteerinud ja omapärase kultuuri loonud riigile. Kultuur: 1. Kiri a. Tekkeaeg: u 5000 aastat tagasi b. Hieroglüüfid Egiptuse kirjamärgid · Algul piltkiri, hiljem mõisted, silbid, tähestik.
Egiptuse ekspositsiooni juures. Välja on pandud ka suur kandiline kast, kuhu inimesi elusalt maeti. Seal on säilinud Vana-Egiptuse printsess Amneris. Kaks muuseumikülastajat; keda mängivad Aida ja Radamese osatäitja, lähevad haua juurde. Amneris astub vitriinist välja ja laulab, et kõik lood räägivad inimeste ekslikkusest ja armastusest. Lavapilt vahetub. Muuseum on kadunud, laval on ainult taust. Amneris teatab publikule, et see armastuslugu leidis aset Vana-Egiptuses. Muinasegiptlaste jaoks oli Niilus jõu allikas ning see tohtis kuuluda ainult neile. Sellepärast nad laastasid Nuubiat ning orjastasid sealsed sõjavangid. Taustal toimub rüüsteretk Nuubiasse. Amneris lahkub lavalt. Egiptuse kapten Radames on oma laeval, saabudes tagasi rüüsteretkelt Nuubiasse ning olles ühtlasi kaardistamisretkel. Kaardistamine on Radamese jaoks kõige tähtsam asi. Nuubia kuninga tütart printsess Aidat tuuakse koos teiste naisvangidega Radamese laeval Egiptusse.
klassid lihtrahvast. Isiku positsiooni aga ei paljastanud mitte rõiva lõige, mis oli kõigil ühesugune, vaid hoopiski kangas. Mida kõrgem oli isiku positsioon ühiskonnas, seda kallimast kangast rõivaid tohtis ta kanda.Vaarao skenti tehti kõige peenemast linasest, kullaga läbi kootud kangast. Lihtkodaniku kehakatte materjaliks oli robustsem taimekiud või nahk, sotsiaalset kuuluvust näitas ka kanga koemuster. Muinasegiptlaste meeliskangakas oli linane, millel olid kõik kuuma kliima jaoks vajalikud omadused. Linakiust sai kududa õhukest ja kerget, õhku hästi läbi laskvat kangast, mida oli hõlbus ümber keha mähkida. Peseminegi oli lihtne. Alguses oli kangaid tehtud igasuguste hõlpsasti kättesaadavate rohttaimede kiust, pruukides egiptlaste endi välja mõeldud võtteid. Hilisemaltel aastatel, kui kogu riigis olid rajatud
klassid lihtrahvast. Isiku positsiooni aga ei paljastanud mitte rõiva lõige, mis oli kõigil ühesugune, vaid hoopiski kangas. Mida kõrgem oli isiku positsioon ühiskonnas, seda kallimast kangast rõivaid tohtis ta kanda.Vaarao skenti tehti kõige peenemast linasest, kullaga läbi kootud kangast. Lihtkodaniku kehakatte materjaliks oli robustsem taimekiud või nahk, sotsiaalset kuuluvust näitas ka kanga koemuster. Muinasegiptlaste meeliskangakas oli linane, millel olid kõik kuuma kliima jaoks vajalikud omadused. Linakiust sai kududa õhukest ja kerget, õhku hästi läbi laskvat kangast, mida oli hõlbus ümber keha mähkida. Peseminegi oli lihtne. Alguses oli kangaid tehtud igasuguste hõlpsasti kättesaadavate rohttaimede kiust, pruukides egiptlaste endi välja mõeldud võtteid. Hilisemaltel aastatel, kui kogu riigis olid rajatud
annaabi.ee 
