’ 5. Alles selle alistumisuga võib muiste vabadusvõitluse lõppenuks lugeda Vana-Liivimaa poliitiline korraldus. 1. Harju-Viru omandamisega oli Liiva ordu saanud Vana-Liivimaa kergelt kõige suuremaks maavaldajaks, mistõttu Eesti keskaega on vahel ka orduajaks nimetatud. 2. Tallinna piiskop, kes oli Harju-Viru kiriklik valitseja, kuid kellel ilmalikku võimu polnud. Iseseisvam oli Tartu piiskop, kus ilmaliku võimu ala oli kompaktne ja kujutas endast muinasaegset Ugandit, lisaks mõned alad põhja pool Emajõge 3. Ordu valdused serutuseid katkematult Leedu piirist kuni Soome laheni. Võimukeskuseks oli olgul Riia ordulinnus, hiljem Cesis, teiseks tähtsamateks tugipunktideks Viljandi linnus ja Tallinna “Ülalinn” Toompea 4. Liivi ordut juhtis ordumeister, võimiliselt Preisimaal resideerica Saksa Ordu körgmeistri alluv, tegelikkuses enam-vähem iseseisev valitseja. Maarahvas keskajal. 1. 13. ja 14
Reform on ajutilise iseloomuga ja ajaliselt piirtlev ühiskonnas. Kui nüüd alustada Eesti ajaloos muinasajast, siis arvatakse, et muinasajal kuulus maa kogukondlikusse kasutusse maa oli kogukonna oma. Kui tegu külalise asustusviisiga (esimese aastatuhende keskel), siis oli kinnistunud juba põllumaa, sellised ribaviisilised, talude juurde (NB! Just talude juurde, mitte inimeste juurde talusid pärandati edasi). Mis iseloomustab siis muinasaegset maakasutust? Maaomand, ka kogukondade vahel, ei olnud kindlalt piiritletud. Metsavöönd oli kahe kogukonna maa piiritleja seda nimetatakse vööndipiirideks. 13-14.sajandil üksikud piirimuudatused läänistatud maade osas. 14.sajandist hakati lisama piirikirjeldusi tee ja punkti ja kraaviga, kus vaidlused olid, läänimaade kokkupuutekohad. Rootsi aeg tõi kaasa vajaduse korrastada maasuhteid. Palju tühjaks jäänud maid ja segaduses valdussuhetes
on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5. Re- Riigi üldolukord · Egiptus- muusika oli piduliku ja väärika iseloomuga ja muutus tänu orjadele elavamaks, kui see enne oli. Egiptuses oli templi(muusika)reform, st et kõrgemates klassides muusika keelati. Tänapäevaks pole Egiptuse muinasaegset muusikat säilinud, alles on vaid pildid, millel kujutatakse musitseerimist. · Kreeka- muusika oli kõrgel tasemel arenenud. Homerose ,,Iliases" rääkis kuulsatest lauljatest, kes kandsid eeposeid ette. Kreekas domineeris koorilaul. Erinevad pillid: · KING- löökpill Hiinas. Koosnes 16 erineva suurusega kiviplaadist, mida mängiti puust haamritega. · Mitm. VILEPILLID- valmistati loomakontidest, mammuti sarvedest ja kihvadest.
Bütsantsi alal oli dokument, mis ütles, et 530 (536) aastal oli mingisugune saladuslik ilmastikunähtus. Väidetakse, et suur osa maad oli sel ajal ilma päikesevalguseta. See tõi kaasa ka põllumajandusliku saagi languse, näljahäda ja suure suremuse. Sel ajal võis ka Eesti alal olla mingi sarnane katastroof. Keskmine rauaaeg Eestis (450-800) on ajajärk, mil kerkib hästi palju linnuseid. 7.-8. sajand ehitatakse neid hästi palju. Eestis on kogu muinasajast teada 132 muinasaegset linnust. Enam kui pool neist on rajatud just 7. ja 8. sajandil. See on ajajärk, mil neid linnuseid hädasti vajati. Eesti erinevates piirkondades näevad linnused ka erinevad välja. See sõltub arvatavasti kas erinevatest hõimudest või looduslikest oludest. Otepääl näiteks on otsitud kõrge järsk mägI ja seal on mägilinnus. Neemiklinnus on kahe jõe vahel: kaks külge olid neemiklinnusel juba looduslikult järsud ja oli vaja ehitada vaid üks külg
sajandit, st et nad tulid enne. Mõned laensõnad on väga ühemõtteliselt vana-vene laensõnad. Nt rist, raamat, nädal, läti keeles pühad, kirikukell jne. Teiseks arheoloogiline materjal, mis näitab teatud motiivide levikut Eestis, mis võivad vihjata kristuse levikule juba 11.-12. sajandil. Need on muudatused matusekombestikus, laevamatuse levik, ristimotiiv ehetel, kuni selleni välja, et paganliku sümboolikaga ehteid arheoloogiliselt leitud ei ole. Me ei saa muinasaegset Eestis ette kujutada isoleerituna - Eesti oli piirkond, mille naabris suhtlesid omavahel üsna aktiivselt - Venemaa suhtles Skandinaaviaga tihedalt kuni 13. saj alguseni, kuni Skandinaavia hakkas rohkem suhtlema Lääne-Euroopaga. Nad kuulusid kultuuripiirkonda, kus tooni andsid kristlased. Peale selle üksikutest ristitud eestlastest on juttu ka kirjalikest allikatest, nende hulka kuulub ka eestlasest munk Nikolaus. Ometi 13. saj ristisõdijate allikad näevad eestlastes