Looming on tal suhteliselt mitmekesine. Aastal 1917 ilmus esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast". Luuletaja kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luuletusi on tõlgitud väga mitmetesse erinevatesse keeltesse. Villem Grünthal-Ridala on Muhumaalt pärit luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kuressaare õpilasalmanahhis "Noor-eestlane". "Noor-Eesti" esimeses albumis tõmbas ta endale tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu". Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala esindab üksildast
JUHAN SMUUL (1922-1971) ELU: Muhumaalt, peres 11nes laps Piiri algkool -> Jäneda põllutöökool -> Punaarmee 3 korda abielus olnud Elukaaslane Debora Vaarandi -> moodustasid omalaadse Nõukogude Eesti esipaari humoorikas, karismaatiline, vastuoluline LOOMING: Vestelised rannarahva lood – „Muhu monoloogid“ Reisikirjad – „Jäine raamat. Jaapani meri, detsember“ Näidendid – „Kihnu Jõnn“, „Polkovniku lesk“, „Lea“ Luuletused ja poeemid – „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“ Filmid – „Siin me oleme“ tema raamatu „Suvitajad“ ainetel Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö, partnerlus okupatsiooniga, pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamise...
Villem-Grünthal Ridala luuleanalüüs Villem Grünthal-Ridala on Muhumaalt pärit luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kuressaare õpilasalmanahhis "Noor-eestlane". "Noor-Eesti" esimeses albumis tõmbas ta endale tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu". „Talvises õhtus” on kurb ja rahulik, kuid armas luuletus, milles Ridala kirjeldab pigem nukral toonil tasast ja lumist talveõhtut. Justkui jalutaks üks vaatleja metsas või aasal ja silmitseks
jaanuaril 1910 Muhus Külasema külas. Lapsepõlve veetis Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. http://psautographs.ecrater.com/p/5382000/esto an-novelist-aadu-hint-autographed www.syg.edu.ee/oppematerjalid/loodusopetus/inge.../ Vilsandi.ppt Perekond Aadu Hindi ema Marie Hint oli pärit Muhumaalt, isa Aleksander Kuusnõmmelt. Peale Aadu kasvas peres veel kolm last. http://www.saartehaal.ee/2014/09/22/100-aastat-johannes-hindi-sunnist/ Haridustee 1916. aastal alustas Aadu Hint oma kooliteed Loona külakoolis. 1917.aastal jätkas oma haridusteed Lümanda Algkoolis, kus paistis silma näitlemisoskuse ja fantaasiarikkusega. 1923- 29 õppis Hint Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Kirjanduses Hint kooli ajal silma ei paistnud, oma
Erst Enno on rahumeelne inimene, kes vihkas linnakära ja armastas talu ja koduõue. Tema elus oli mitmeid keerdkäike, pidevalt oli tal raha puudu ja elutingimused olid nigelad. Oma luules rõhus ta loodusesse ja kodukohta. Pärimuslugudesse taluhaldjatest, krattidest jakodukäiatest, kirjeldamaks ta lapsepõlve. Villem Ridala Eesti luuletaja kes oli looduslüürik ja ta rõhus omaluules impressionismi joontele. Ta keelekasutus oli täpne, sõnastus ilmekas. Looduslüürika, sest ta oli päris Muhumaalt ja mereäär oli ta teine elupaik. Jaan Oks kirjutas impressionistlike teoseid, oli noor eesti rühituses ja kirjutas oma teostes külaoma elust ja inimestest. ,,Tue inimeselaps" noor eesti neljandasalumis 1918. Fridebert Tuglas Õppis tartu ülikoolis, oli kirjandusteadlane. Elu kõrgperiood oli 1914-25 kui ta kirjutas novelle ja uus-romantistlike teoseid. Tema loomingus on alati olulisel kohal olnud romantism ja realistlik suhtumine.
Mis ansambli hitt on ,,1905"? Sõpruse puiestee Kes on loonud Ivan Orava tegelaskuju? Andrus Kivirähk Mis nime kandis ETV esimene uudisteprogramm (11.03.1956)? AK Varuna konj Kes on kirjutanud romaani ,,Naisena sündinud"? Kati Murutar Mitu osa on A. H. Tammsaare romaanil ,,Tõde ja Õigus"? 5 osa Mis olid Vargamäe Andrese naiste nimed? Kus sündis Juhan Liiv? Alatskivil Kes mängis filmides ,,Kevade", ,,Suvi" ja ,,Sügis" Joosep Tootsi? Aare Laanemets Kust on pärit kirjanik Juhan Smuul? Muhumaalt Kuidas nimetati J. V. Jannseni 1864. a asutatud ajalehte? Perno Postimees Mis aastal ja kus sündis Lydia Koidula? 1843 Vana-Vändras Miks tähistatakse emakeele päeva 14. märtsil? Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeva auks Mis ansambel esitas 2004. a Eesti eurolaulu ,,Tii"? Neiokõsõ Kelle järgi sai nime Niguliste kirik? Püha Nikolause Kes on Eesti hümni viisi autor? Fredrik Pacius Kes on jutustuse ,,Minu esimesed triibulised" autor? Eduard Vilde
Aadu Hint Koostajad: Põlvnemine ja kujunemine Aadu Hint,õieti Adolf Edmund Hint (10. jaanuar 1910 Külasema 26. oktoober 1989 Tallinn) Kodukohaks pidas siiski Lümanda vallas asuvat Kuusnõmme küla. Sealne loodus ja meri on A. Hindi kujunemises suurt rolli mänginud. (Muide ka paljud kunstnikud on seda piirkonda atraktiivseks pidanud) A. Hindi ema Marie on pärit Muhumaalt ja isa Alaksander Kuusnõmmelt Vanemate jaoks oli tähtis lastele haridus anda. Lapsi oli peres peale Aadu veel 3 Isa tahtis, et vanimast pojast Aadust saaks Kopli talu pärija Haridustee 1916. aastal läks A. Hint Loona külakooli 1917. aastal läks Lümanda Algkooli, seal paistis silma näitlemisoskuse ja fantaasiarikkusega Pärast Lümanda kooli jätkusid õpingud Saaremaa Ühisgümnaasiumis(1923). Pedagoogikaharu, kuhu Hint kuulus,
Samas ei kirjuta Enno vaid masendavaid luuletusid, on ka väga meeleolukaid nagu näiteks ,,Kevade õhtul", mis jutustab elu algusest, looduse õide puhkemisest, kevadest, mil kõik saab alguse. Enno loomingusse kuulub ka armastus luule nagu ,,Armasta kõike sa" , mis räägib armastuse puhtusest ning tähendusest. Kui lugeda Ridala armastus luulet, siis tegu on rohkem armastuse kirjeldamisega läbi looduse vaatevinklist. Ridala luules on palju looduskirjeldusi. Ta oli pärit Muhumaalt ning kasutas seda ära oma loomingus: kodusaar, rand ja meri. ,,Rand, kuldne, unistustega" nõnda kirjeldab Ridala kodumaad ,,Noorusmaas". Tema kirjeldused on üksikasjalikud ning värvikad. Enno tähtsaimaks loomingu allikaks oli tema ema ning vanaema laulude ning juttude muinasmaailm tontidest ja taluhaldjatest. ,,kuulda üksi hingamist, nagu unenäo sõudu, taluhaldja liikumist." nõnda jutustab ,,Õhtu kodutalus". Enno luules on pidevalt läbivaks teemaks igatsus koju,
Kool (Tallinna Saksa Gümnaasium) REFERAAT Katrin Pauts “Hull hobune” nimi (Peeter Tamm) rühm (10. A) linn aasta (Tallinn 2018) SISUKORD Ülevaade autori elust ja loomingust Katrin Pauts sündis 25. Augustil 1977 Muhu saarel. Pautsi isa on pärit Muhumaalt ja ema Eesti mandriosast. Ta on ajakirjanik, stsenarist, toimetaja ja novellikirjanik. 1995. aastal lõpetas ta Orissaare Gümnaasiumi. Seejärel läks ta Tartu Ülikooli ajalugu õppima, kuid leidis, et see on liiga igav ja jättis ajaloo õppimise pooleli. Pärast seda hakkas Pauts ajakirjandusega tegelema, oma esimese artikli avaldas ta Õhtulehes. Ta oli aktiivne ka televisioonis, tuntuim saade millega ta tegeles oli “Eesti tippmodell”, kus ta oli toimetaja. Peale sarja lõppu 2016
Eidel tuli meelde üks imelik lugu, kui ta kunagi Hinnu kutsuma oli läinud, nägi ta pööningul kirstu, mis oli lahti, tavaliselt oli see kinni olnud. Selles kastis olid aga riided. Riinu uuris seda natuke, aga siis hakkas kartma ja läks ära. Aga ometigi oli kirst kerge olnud, kui ta Tammistule tuli. Tema lugu sarnaneb natike Kiviveski möldriga, kellest rahvas ikka palju kõneles: ta oli ka tulihänd varakorjajaks. Hinn ei olnud kellegile endast lähemalt rääkinud. Riinu ise arvas et ta Muhumaalt, aga ta ei kõnelenud korralikku muhu murret. Riinu tahtis et Hinn läheks püüaks rebase kinni, aga Hinn läks selle jutupeale magama, öeldes eidele head ööd. Nüüd tuli eidele see lugu kõik jälle meelde. Äkitsi lõoi nagu noaga Riinu peast mõte ja hirm läbi, ta kuulis enne kuke laulu kuidas keegi inimese jalg redelilt alla tuli, varsti pärast seda heitis keegi voodisse pikali. Riinu arvas et eks tondid teavad, pani silmad kinni ja läks magama
Litsenseeritud kasvatajad. vatest tuuleveskitest. Tihuse hobuturismitalus Pivarootsis oli sel aastal 9 vahetust. Suvevaheaega korraldati ratsamatk mööda muinaskultuuri õppe- käis veetmas 415 last Eestimaa mitmest maakon- rada, kus tutvuti endiste aegade kommete ja nast vanuses 717 eluaastat. Vahetused kestsid 6 tavadega. Enne ärasõitu Muhumaalt külastati kuni 10 päeva. Katariina kirikut. Sport: Õues sai mängida nii mini- kui ka tavalist Matsalu rahvuspark ja Lihula linnusemägi. korvpalli. Mängiti rahvastepalli ning võisteldi korv- Matsalu rahvuspargi alal tehti lastele paadisõit pallis ja vabavisetes. mööda Suitsu jõge, käidi Suitsu linnuvaatlustor-