Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Need ekspeditsioonid olid väga suureks inspiratsiooniks ja materjaliks tema tulevaste teoste valmimisel. 1965. aastal pani Smuul kirja ulatusliku autobiograafia, mida 1969. aastal täiendas ja viimistles. See on kirjutatud kaugemaid, Eestis ja ammugi siis Muhumaad vähe tundvaid kirjandushuvilisi silmas pidades. Autobiograafia algab ulatusliku sissevaatega oma kodukülla tutvustatakse selle ajalugu, elulaadi, inimesi. Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Kirjanikuna liikus J. Smuul palju ja rahutult, temast sai maailmakodanik nii loomingu kaudu kui ka reiside ja suhtlemise läbi
Mongoliidseid tunnuseid on eestlastel alles jäänud väga vähe. Eestlased jaotuvad tänapäeval valge põhirassi raames : a) põhjarassi ehk atlandi- balti rassi ning b) b) idabalti ( valgemere - balti ) rassi vahel. 5 Põhjarass on Euraasia mandril levinud Suurbritanniast, Skandinaaviast, Põhja- Saksast kuni Läänemere idarannikuni. Eesti alal on ta ajalooliselt hõlmanud Lääne- Eestit ning eriti ehedal kujul Saare- ja Muhumaad . Idabalti rass on ajalooliselt levinud idapoolsetel Soome, Eesti ja Läti aladel ning ka ingerlaste, karjalaste, vepslaste ja komide juures. Seda tüüpi iseloomustab laiem ja madalam nägu ning keskmine kasv. Kuigi inimkonna võib jagada paljudeks rühmadeks, ei saa selle juures unustada, et tegelikult kajastab iga jaotus väikesi erinevusi. Bioloogia seisukohalt kuuluvad kõik inimesed ühte liiki - on h o m o s a p i e n s `id. 6
Bahreini nimi tuleb araabiakeelsest sõnast bahr, mis tähendab merd. Enam tõlgitakse seda kui "kaht merd". Bahreini saarestikule kinnitus see nimi tõenäoliselt alles millalgi pärast 15. sajandit, vanad kreeklased tundsid neid saari Tylose nime all ja araablased Awali nime all. Bahreini kogupindala on 665 ruutkilomeetrit. Umbes sama suur on maailma riikidest Singapur. Eestiga võrreldes võib öelda, et Bahrein moodustab umbes kaks kolmandikku Hiiumaast või on veidi suurem kui kolm Muhumaad. Bahreini rannajoone pikkuseks on 161 kilomeetrit. (Bahrain Overview 2012) Bahreini pinnamood on valdavalt tasane. Enamust riigi pindalast katavad kuivad kõrbetasandikud ja haritavat maad on vaid 2,82%. Jõgesid ega järvi saartel ei ole. Saarestiku kõrgeim punkt, 134 meetri kõrgune Jabal ad-Dukhan ehk Suitsumägi asub Bahreini saare keskosas. (Bahrain Geogprahy 2012) Bahreinil on ariidne kliima. Eristatakse kahte aastaaega: kõrgete temperatuuridega suve ja mahedat talve
Sel moel ootasid sakslased Punaarmee rünnakut üsnagi lootusetus seisus. 27. septembril hõivasid Punaarmee üksused Vormsi. Luureandmete alusel oodati Virtsus dessanti Muhu saarele. Siiski hoiti vägesid laiali kogu saarte ulatuses, sest dessandioht ei varitsenud mitte ainult Muhus. Kaitseliinist kui sellisest ei saanud rääkida. 67. grenaderirügemendi I pataljoni 2. kompanii oli koos kogu oma varandusega paisatud rahulikust rindelõigust Lätis laevaga Kuressaarde ja sealt jalgsimarsil Muhumaad kaitsma. Kapral Kurt Vetterile oli see olnud tema esimene merereis. Kompanii paigutati Muhumaa kirderannikule, võimalik et Vahtraste küla alla. Mehed paigutati külameeste küüni. Kaitseliin kujutas endast kivisesse pinnasesse kaevatud kraavi ühe kuulipildujapesaga. Ka tavalisele sõdurile oli selge, et sellise kaitsega ei saa vastu seista vastase tõsisele maabumiskatsele. 29. septembri pealelõunal sai rahulik elu kalurikülas otsa (Vetter 2004, 100).
Keskvõim otsustas parandada mõisnike majandusliku olukorda rajades esimest korda krediidi asutused mõisnike jaoks "Aadli pangad". Aadlid said võtta pikka ajalise madala intressiga laenu. Talurahva seadus ehk talurahva regulatiiv ehk igaüks, mida kinnitas tsaar Aleksandr I. Reform reguleeris ja täpsustas mõisniku ja talurahva kohustusi. 1802./1804. aasta talurahvaseadused: 1804 Liivimaa talurahva seadus- Liivimaa kubermangu mandri osa, ei puudutanud Saaremaad ja Muhumaad. kindlustas talupojale talu suhtes pärandatava kasutusõiguse ning talu vallas- ja kinnisvarale omandiõiguse. Talu koormised pidi kindlaks määratama vastavalt maa pindalale ja kvaliteedile. Nii Eesti- kui ka Liivimaal loodi uus talurahvakohtukorraldus (valla-, kihelkonna- ja maakohus), kodukariõigust piirati. Vallakohus (Eestimaal kaotati 1817. alupoeg jäi sunnismaiseks, kuid mõisnik ei tohtinud teda enam maast lahutada ega maata võõrandada
annaabi.ee 
