III Ristisõda 1189- 1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 Konstantinopoli vallutamine. 1261 Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 Damitta vallutatakse. 1221 ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa- Rooma keiser Friedrich II 1244 vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased. VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõdade tulemused: läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen. Itaalia kaubalinnad suurendasid isakaubanduselt saadavaid kasumeid. Islami maailma tihedam liitumine.
Millised olid ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale? Ristisõjad on sõjaretked, mida korraldati 1096.-1270.aastatel katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste ja ketserite vastu. Eesmärk oli suurendada paavsti autoriteeti, mis tähendas Jeruusalemma ja Püha Maa muhameedlastelt vallutamist ning ülemaailmse paavstiriigi loomist. Ristisõdades olid vastakuti 3 tsivilisatsiooni: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants, mille vahel küll süvenes vaen, kuid mis said sõja lõppedes mõjutatud üksteisest. Ristisõdade tulemusena virgus eurooplaste suhtlemine Idamaadega: arenes kaubandus, õpiti tundma paljusid tundmatuid käsitöövõtteid, nagu näiteks paberi valmistamine, mis on tänapäeva Euroopas äärmiselt tähtsaks materjaliks saanud
a. loodud keisririik oli 10. - 12. saj. stabiilseim riik Lääne- Euroopas. Ida-Frangi riigis tuli dünastia vahetus: Ottoonide dünastia. Investituuritüli - Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Paavstid arvasid, et taevariigi esindaja peaks keisrist kõrgemal seisma. Keisrid toetusid Rooma õigusele. 10. Rekonkista 711 - 1492 a. Rekonkista tähendab Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhameedlastelt. Ristisõdasid peeti 7, millele lisaks laste ristisõda. (1096–1291) Sõdade põhjused: 1) paavsti võimu tugevdamiseks usuliste ja poliitiliste vaenlaste vastu 2) saada juurde maad 3) kristlaste pühapaikade vabastamine Palestiina aladel Tagajärjed: 1) kultuurikontaktid Lääne ja Ida kultuuride vahel 2) läänemaailma ja islamimaailma vaheline vaen 3) tutvuti võõramaa saadustega 11
XII - IXX Sajand oli otomanide dünastia valitsemise periood, mille riigi piiridesse mahtus suur osa Euroopast ja Väike-Aasiast. Selle dünastia rajaja Osman I lõi riigi ja valitsemissüsteemi, mis suutis vastu pidada vaatamata arvukatele sisepingetele, territooriumi ulatuslikkusele ning eri rahvustele sel territooriumil. Otomanide riigi pikaealisuse üks olulisi põhjusi oli just islamiusk, mis suhtus allutatud kristlastesse suhteliselt leebelt ja teiselt poolt nõudis muhameedlastelt väga ranget koraani ettekirjutustest kinnipidamist, seda kuni sultanini välja. Riigis valitses kolm keelt: türgi, araabia ja pärsia. Tänasel päeval hõlmavad kakskümmend araabia riiki märkimisväärse territooriumi. Suur osa sellest on kõrb või tühermaa, kuid vaatamata piirkondade erinevustele on araablased oma vaadetes elule ühtsemad kui lääne inimesed. Kõigil araablastel on sama usk, mis ei tunne ei riikide ega klasside piire ning araablased hindavad
annaabi.ee 
