Tehti näiteid erinevate õpilasesinduste liitude ja noorte algatuste näol. Seepeale tuli välja, et tartus puudub aktiivne õpilasesinduste liit, ning et eelmine oli viimati tegutsenud 2006. aastal ja et suuremosa tartumaa koolidest ei olnud teadlikud sellise Liidu olemasolust. Tartu Õpilasesinduste Liidu põhikirja ja kodukorra koostamine TÕEL’i põhikirja(lisa2) ja kodukorra(lisa3) aluseks on võetud EÕEL’i põhikiri ja kodukord, mis on TÕEL’ile sobivaks mugavndatud. Põhikirja ja kodukorda aitasid koostada ja parandada erapooletud isikud, kelle alla kuulusid : Maria Johanna Keedus( Tartu Miina Härma Gümnaasium 10a), Karl Karpov (Miina Härma Gümnaasium 10a), Carolin Kuuskmäe (Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 10), Rebecca Haug ( Tallinna Mustamäe Gümnaasium 10). Kokkuvõte Ei loodud TÕEL’i vaid koolide õpilasesindustest vailti esindajad Tartu Linna Noortevolikokku ning neist moodustati seal eraldi üksus. Kasutatud kirjandus 1
karmide ilmastikuoludega liustikul. Denveri liustikul tuli harjuda tugeva päikesega, transpordi keerukusega liustikul ja mägedes, pisikese eluruumiga, külma ilmaga, kehvade pesemisvõimalustega, minimaalse ühendusega välismaailmaga, suure füüsilise koormusega ja sellega et kogu biomass, väljaheited ja asjad tuleb liustikult ära viia. Dyea laagris oli elu veidike kergem ning kuna Dyea laager ei asunud liustikul olid tegevused rohkem mugavndatud ja välismaailmaga suhtlemine oli kergem. Ei pidanud näiteks muretsema nii palju pideva vajalike asjade varumisega ja kogu laager ei sõltunud üksnes ilmastikust. Seoses ainulaadse looduskeskonnaga liustikul suurenes tunduvalt ka vaimne pinge ning kehale oli sellises keskonnas elamine väga kurnav. 7. Suhtlemisel kohalike elanikega ei tekkinud Marial probleeme, sest inimesed olid kirjelduste järgi avatud ja üldiselt positiivsed. Turistid, keda sõidutati kelkudega olid
vabasatada. Kirjutamisoskus jäi 18. sajanadil eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna: 1739. esimene terviklik Piibli põhja-eesti keelne väljaanne A.T.Helle poolt. 18. saj. tesisest poolest kasvas suuresti ilmalike trükiste osatähtsus. Õige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Enamasti olid neen mugavndatud tõlked saksa keelest. Olulisel kohal talupojalugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. Kunda kultuur Kõik Eesti meoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim, Pulli, kuuluvad nn. Kunda kultuuri. Kunda kultuuri oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad: Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli saaodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Asulakohtade üleskaevamisel
saada võidi mõis kooli rajamise kohustusest vabasatada. Kirjutamisoskus jäi 18. sajanadil eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna: 1739. esimene terviklik Piibli põhja-eesti keelne väljaanne A.T.Helle poolt. 18. saj. tesisest poolest kasvas suuresti ilmalike trükiste osatähtsus. Õige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Enamasti olid neen mugavndatud tõlked saksa keelest. Olulisel kohal talupojalugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. Kammkeraamika kultuur Levis Eestis umbkaudu 4000. a. eKr. Kasutusele tulid paremini valmistaud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Viimased tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Eri piirkondade vahel olid väga tugevad sidemed.
annaabi.ee 
