tähtsamalt. · Palju erinevaid jumalannasid. · Härg-sagedaselt kujutatud; seotud akrobaatikaga; härjavõitlus ja härjatapp mängis olulist rolli ühiskonnas. Teadmata on härja tähtsus ja positsioon-kas ta oli jumalus või mitte- peetakse jumalanna abikaasaks-kreeka mütoloogia põhjal. Pronksiaeg: · Kreeklased vallutasid Kreeta ning võtsid Kreetalt kirja ja jumalusi üle ning mugavdati. · Kuna kreeklased võtsid Kreetalt jumalusi üle on osade nimed meile teada. Samuti on palju jumalannasid. Arhailine periood: · Esimesed kirjalikud allikad, mis annavad teavet, milliseid jumalaid kreeklased austasid. · Jumalad on meile teada just poeetide kaudu. Seal puudus preesterlik traditsioon. · Jumalad: Zeus, Hera(talle hakati kõige varem templeid rajama Kreekas), Poseidon, Hades, Demeter. Nemad olid jumalate vanem põlvkond.
On võimalik, et alguses oli 1 keel (algkeel), aga siis teatud tingimuste tõttu (söögi otsimine, peavari) hakkasid inimesed liikuma ja keel muutus (soomeugri nt). See liigitus on kõige traditsioonilisem, aga võibolla just mitte kõige tähtsam, sest eri keelte kohta andmete kättesaadavus on väga erinev. Miks muutus keel, kui rahvad rändama hakkasid 1) Tuli juurde asju, millele nimi anda 2) Kokkupuude teiste keeltega laenati ja mugavdati. 3) Ökonoomia printsiip pikemad sõnad muudeti lühemaks või hääldust lihtsustati. · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid). Keeled on üksteist mõjutanud (nt Läänemere keelte ala). Prantsuse keele tekkimine: Roomlased vallutasid Gallias ja oli roomlaste ülemvõim. Enne räägiti seal galli keelt ja siis hakkasid kohalikud kasutama vulgaarladina keelt. Ja protsessi tulemuseks on prantsuse keel. [galli keel =substraat; ladina keel prantsuse keele adstraat;
reisijuht, kus oli mk detailne kirjeldus. Kirjeldab vaatamisväärtusi, eriti pühamuid ja nendes tehtavaid rituaalne ja vahel sellega kaasnevad lugusid. Probleem- liiga hiline, kultused kirja pandud kuulduste järgi. Raidkirjad- info pidustuste finantseerimise või programmi kohta, Kreeta Minose ja Mükeene religoon umbes 1500 e.m.a Enne kreeklaste tulekut oli Kreetal juba lossid olemas. 15.saj tulid, oli lossijärgne periood hävitati kõik peale Knossose ja sealt valitseti suurt osa saart. Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas. Kui Kreetal tõusis üles Minose kultuur, siis samal ajal tõusis ka mandril Mükeene kultuur. Stiil võeti üle, leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on arheoloogilised, nt pöidlasuurused pitsatid. Kultus Ei kujutatud sel ajal massiivseid templeid, seega kultuspaika raske indentifitseerida, aga võimalik.
Uus kultuur oli vaesem ja tagasihoidlik. Vb oli indoeurooplaste sissetung sel ajal Minose kultuur tuleb kuningas Minose nimest. Arheoloogiliselt on teada linnad Knossos, Mallia ja Phaistos. Need ei kerkinud tühja koha pealt, vaid arenesid pikaajaliselt. 2000- 1700 vanade losside periood 1700-1450 uute losside periood al 1450 lossijärgne periood Vanade losside perioodil võeti kasutusele kiri. Kreeka hieroglüüfkiri. Lineaarkiri A ei osata lugeda, küll aga Lineaarkirja B- Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas. Kui Kreetal tõusis üles Minose kultuur, siis samal ajal tõusis ka mandril Mükeene kultuur. Stiil võeti üle, leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on arheoloogilised, nt pöidlasuurused pitsatid. Tekstid bürokraatlikud majapidamistekstid. Lossid olid majapidamiskeskused. Phaistose ketas. Seal on unikaalne kiri, mida ei ole tuvastatud
annaabi.ee 
