Nõukogude Venemaa Afghanistani sõda (1965 1989) Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, milles valitsevat marksistlikku toetavad NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Mudzahiide toetasid omakorda erinevad riigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid, Saudi-Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Kuuekümnendatel aastatel tekkisid Afganistanis demokraatliku liikumise alged. Mõjukaim neist, Afganistani Rahvademokraatlik Partei, mis nägi oma eesmärgina parlamentaarse riigikorra ja demokraatliku valitsussüsteemi loomist, jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks fraktsiooniks: Khaliq (rahvas) ja Parcham (lipp).Vältimaks võimaliku kodusõja
.......................................................................5 2.1 Invasiooni algus 2001. aastal........................................................................5 2 1 NÕUKOGUDE-AFGANISTANI SÕDA Nõokogude-Afganistani sõda toimus 19791989. aastal. Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, kus NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal ja alustasid lahkumist 15. mail 1988. Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. Afganistanis oli pärast monarhia kukutamist võimul marksistlik Nur Muhammad Taraki. Pärast poolteist aastat kestnud valitsusaega tõrjuti Nur Muhammad Taraki kõrvale ja Afganistani Rahvademokraatliku Partei etteotsa sai 1979. aasta septembris Hafizullah Amin. Pärast seda,
Lääne-Euroopat ning pani veto igasugusele tuumalöögi lootuse hellitamisele. Ronald Reagan oli hästi kursis Afganistaaniga, kuna Nõukogude Liidu ja Afganistaani 1308331586106405.docvahel oli juba pikemat aega kurnav sõda. Tänu sellele mustas Reagan oma kõnedega Nõukogude Liidu maine ja edukalt, sest on ju loomulik, et iga võitluses olev riik loodab oma toetaja peale. Reagan tahtis juba 1980. aastal aidata mudzahiidide võitlust ja hävitada nõukogulasi. Oma pesidendi algusaastatel töötas Reagani administratsioon kõvasti, et saada relvi ülestõusnutele ja see tegevus hõlmas mitmeid riike. Reagan toetas Afganistaani sedavõrd, et ütles Genfi tippkohtumisel Gorbatsovile, et Nõukogude okupatsioon Afganistaanis jääb takistuseks, et üldiselt parandada USA ja Venemaa suhteid. Nõukogude Liit rikkus jõhralt inimõiguseid Afganistaanis.
5 2.AFGANISTANI KONFLIKT NSVL (Nõukogude-Afganistani sõda) AJAL 2.1 Sõja põhjused ja sõjakäik Nõukogude liidu ja Afganistani konflikt kasvas välja 1978. aastal alguse saanud Afganistani kodusõjast. Kodusõjas sõdis Rahvademokraatlik Afganistani Partei, mudzahiidide vastu. Sõja põhjuseks oli see, et stagnatsiooni ajal tekkisid siiski demokraatlikud liikumised, mis polnud lubatud. Tolle ajane kuningas Zahir Sasah loobus troonist, et ei tekiks kodusõda, kuid demokraatliku liikumise Rahvademokraatliku Afganistani Partei juht Mohhamed Daoud hukati Moskvas. Sellel järgnes mitmed katseid erinevate isikute poolt riigijuhtimine üle võtta, kuid kõik hukati. 1979. aasta 25.detsembril sisenes Nõukogudeliit pealinne Kabuli. Siis sekkusid kodusõtta
sotsiaalse õigluse suhtes.(Ibid) Usaldamatus läänemaailma suhtes ulatub aega, mil Euroopa kiire majandusarengu toel ning kontsessioonide ja kapitulatsioonide abil islamimaade loodusvarasid ja infrastruktuure kontrollima asus.(Ibid) Afganistani dzihaad tõi kokku Saudi Araabiast pärit Osama bin Ladeni, egiptlase Ayman al-Zawahiri ja paljud teised praeguse terrorivõrgustiku juhid. Vahetades kodumaalt kaasa võetud kogemusi, kujunes araabia maadest pärit mudzahiidide seas ühine arusaam, mis islamimaailma kunagise hiilgusega valesti oli läinud ja kuidas ajalugu õigele rajale pöörata. (Ibid) 18 Kui uutesse hõimuvastuoludesse ja verevalamisse uppunud Afganistanis tõusis võimule fundamentalistlik Talibani liikumine, leidsid araablastest mudzahiidid tagasitee Afganistani. Pakistani piirialadelt võrsunud äärmuskonservatiivne Taliban ja Afganistani
annaabi.ee 
