kutsuvad esile tahtele alluvaid liigutusi (Miksike, n.d.). 4. Milles See seisneb seisneb teatud kehaga piirkondadega ajus, mis seotud kontrollivad ajupiirkondad motoorset või e sensoorset somatotoopili informatsioon ne i ülesehitus? kehapiirkonda de põhiselt. Mudeldatud sensoorsel ja motoorsel homunkulusel on visualiseeritu d, milline võiks eraldatud ruum vastava kehaosa kohta olla. 5. Mis on Tajutud tajutud tegutsemisvõi tegevutsemis maldus on tegutseja võimaldus jaoks antud (action olukorras affordance)
Eesti kirjandusloo arengutendentsid + ka probleemide järk: Periodiseeringud: 1)ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt ärkamisaeg) 2)kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika); Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu, suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahe kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine. Oma ja võõras küsimus. Eesti kirjandus on mudeldatud nii, et tegemist peab olema ainult eesti keeles kirjandusega. 18 Kirjandusajaloo ,,pikendamin" rahvaluule kaudu. Eesti kirjanduslugu algab rahvaluules, kuid on ka palju teisi allikaid, mis on tähelepanuta jäänud. AGA teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algus tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220
Carrolli Alice'i lood fantaseeriv vabadus andis ka R-le vabadust. Kasutab väga palju luulet, Eur 20. saj keskpaiga mod luule taust on tugev: T. S. Eliot, soome luulest U. Kailas. Ei soovita ka nagu taustadele taandada kogu lugemist, sest kuidagimoodi on tunne, et kui võtta R impersonaalsus, siis selle juures on "Hingede öö" isiklikum kui mõni teine asi. V-o 40-50ndate vahetus on see aeg, kus ta teeb isiklikumaid ja segasemaid asju. Romaani tegevus toimub surnud mehe majas ja see on mudeldatud ruum. Peame maja reeglite järgi toimima. Miks mitte ka teekonnaromaan. Teekond on maja sees, aga see on ikkagi teekond. Niisugust eksistentsiaalset rännakut annab sisse lugeda. Kui mingisuguseid vihjeid isiklikes tõlgendusteks anda, võib tähelepanu pöörata ängidele ja süütundega seotud asjadele. Sellest keegi väga mööda ei saa lugeda. Kohtuprotsess - süüdiolemise küsimus tekib mingil moel. Kui on protsessid ja ängid, siis eksistentsiaalne
rääkida Ristikivist kui proosaesteetika peamisest teisendajast. Kas pidada seda esimeseks Eesti modernistlikuks romaaniks või ei pigem võiks. Seal on piisavalt palju märke, mis annavad põhjust seda modernistliku romaanina vaadata. See on väga selgelt teistsugune romaan, mis Eesti kirjanduses on ilmunud. Analoogid tulevad hästi välja Euroopalikust modernistlikust kirjandusest. Taustal on: Eliot, Kailas, Hesse, Carroll. Romaani tegevus toimub surnud mehe majas (mudeldatud ruumis). Sisu antakse edasi peategelase otsingutena. Mingis mõttes teekonnaromaan (liigub kummalise viisil), mingis mõttes mudelromaan. Miks see romaan kaheks poolitub? Nende tüüpiliste tõlgenduste hulgas on kõige levinum käsitlus, mis räägib ,,Hingede ööst" kui pagulasahistusekajastusest. Kui ainult jääda selle pagulase halva olukorra juurde, siis see jääb ikka veidi piiravaks võimaluseks. Küllap on seal ka mingi poliitiline dimensioon, kuid pigem eksistentsiaalne mudel
annaabi.ee 
