kurbade või pahaste nägudega. Peegeldamine, vihjepildid, mudeldamine ja harjutamine on vajalikud just seetõttu, et pakuvad õpilase lühimälule mitu ,,ankrupaika". Kõik need ankrupaigad aitavad muutumisprotsessi toetada ja õpilasel oma kava järgimist meeles hoida. Järgmiseks sammuks on harjutussessioon, kus esimesena tehakse kokkuvõtte eelmisest sessioonist, kus peegeldati ja mudeldati ebasoovitavat käitumist. Harjutamise ajal kopeerib õpilane esialgu õpetaja mudeldamist. Harjutamistunni ajal annab õpetaja lapsele tagasisidet ja lihvid tegevuskava elemente. Raamatus on palju soovitusi vihjete kohta, mida lapsele anda harjutamisfaasis ning ka siis, kui ta on läinud oma uusi käitumisviise klassi praktiseerima. On eeldatud, et õpilane ja õpetaja peaksid omavahel kokku leppima miimikas ja mõnes lihtsas verbaalses suhtlemisviisis, et anda teineteisele märku edusammudest või meelde tuletada, et midagi on valesti.
Enne kui laps ütleb esimese sõna, oskab ta häälikuid ära tunda ja tema häälitsused muutuvad üha srnasemaks häälikutega, mida ta kuuleb. Ta kasutab suhtlemiseks zeste. Umbes üheaastane ütleb laps esimesi sõnu. Teise eluaasta teisel poolel hakkab ta ütlema kahesõnalisi lausungeid. Hoolimata suurtest erinevustest sõnavara ja grammatika omandamisel on 5-6 aastased lapsed keele suures osas omandanud. Mitmed teooriad on püüdnud seletada keele arengut. Mudeldamist, jäljendamist, harjutamist ja valikulist sarrustamist oluliseks pidavad teooriad ei ole enam eriti populaarsed. Uuemad teooriad rõhutavad suhtlemise ning hoidekeele osatähtsust ja lapse enda aktiivsust keele omandmisel. Keele puudumise keskkonnas kasvanud lastel on hilisem keele omandamine väga raske, isegi võimatu. Katsed õpetada keeli inimahvidele näitavad, et nad on võimelised õppima ja kasutama 2-3 märgist koosnevaid järjestusi, jõudes sellega kaheaastase lapse tasemele.
· uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasa toovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). (Sotsiaalne õppimne, s.a) Bandura sotsiaalse õppimise teooria rõhutab teiste käitumise, suhtumise ja emotsionaalsete reaktsioonide jälgimist ja mudeldamist. Enamus käitumismustreid õpitakse läbi jälgimise. Bandura teooria järgi mõjutavad üksteist vastastikku inimese käitumine, isiksuseomadused ja keskkond. Bandura oli veendunud, et lapsed, valides ja luues maailma, milles nad elavad, mõjutavad keskkonda sama palju, kui keskkond mõjutab neid. Lapsed määravad, kuidas teised suhtuvad neisse ning kuivõrd nad on ise teistest mõjutatud. Inimene jälgib teiste käitumist, hindab seda, võrdleb enda käitumisega ja peegeldab. Sotsiaalne
ebaviisakas, nipsakas või üleolev. Sel hetkel on mõistlik anda õpilasele ka hoomamisaega, kui juhtimisse ja distsipliini. ta mossitades oma pinki läheb. Ma olen ka õppinud mitte esitama tegelikkusele ülemääraseid nõudmisi. Kui selline mossitamine ja turtsumine on õpilase käitumisele omane, võib kasu olla tunni- järgsest arutelust, mis hõlmab ka mõningast mudeldamist ja tagasisidet, et aidata õpilasel Meie „seletusstiil“ käitumise juhtimisel: oma tavapärasest käitumisest teadlikuks saada ning seejärel „omavahelise kokkuleppe kava“ väljatöötamisest (vt alates lk 182). Kui selline arutelu viiakse läbi õpilase-õpetaja suhte varases pinge tekitamine või talitsemine
annaabi.ee 
