Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 10 4 1 0,5 - - - - - KOH maht ml - - - - - 1 3 6 10 Vee kogus ml - 6 9 9,5 10 9 7 4 - Mdetakse saadud lahuste pH. Edasi mdetakse lahuste optiline tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit = 364 nm. Lahused valatakse peale mtmist küvettidest tagasi kolbidesse. Mtmise lppedes suurendatakse happesust kolbides 1 ja 2, milleks lisatakse 1. kolbi üks tilk konts HCl ja 2. kolbi 2 tilka konts HCl, seejärel mdetakse uuesti lahuste pH ning D. KATSEANDMED Zelatiini lahuse hägususe ja pH mtmise tulemused Küveti pikkus l = 3,0115 cm Optiline Lahuse hägusus Kolvi nr Lahuse pH tihedus D cm-1 1. 1,51 0,107 0,082 2
6)MIs lesanne on okstel? suurendada vra pinda et sellega tagada lehtede vi okste kasvuruum. oksa ehitus sarnaned tve omaga 7)millistel puuliikdel on ssikiired silmaga nhtavad? Tamm, vaher ja pk 8)joonista kuidas neb vlja Tangensiaal- ja radiaallige 9)mida nim puidu fsiliseks omaduseks? omadusi mida saab kindlaks mrata ilma et tuleks lhkuda P. tekstuuri ja keemilist koostist. 10)kuidas mratatakse kindlaks puidu fsikalised omadusedmratakse kindlaks philiselt mtmise, vaatluse ja kaalumise teel. 11)mis omab suurt thtsust puidu tekstuuri esile toomisel? likesuund. 12)osadel p. liikidel on vga spets lhn, mis on tingitud puidus leiduvatest eeterlikest lidest, vaikudest, parkainetest. Kumb puit sisaldab neid aineid rohkem kas lli- vi maltspuit? Llipuit, kuna ta on kvem ja tumedam, lhnab seetttu tugevamalt. 13)Mida mrgitakse thega "W"? Niiskust. 14)Joonista mis pidi puit kmmeldub? 15)mida nim. a) pehkoks b) umboks
Vastasikmju tekitatud kiirendus sltub keha inertsusest. Keha inertsuse mduks on mass. he ja sama tugevusega vastastikmju poolt kehadele antav kiirendus on prdvrdeline nende kehade massiga. JUD. Newtoni teine seadus Jud on vastastikmju mduks ja tema arvvrtus iseloomustabki vastastikmju tugevust. Keha kiirendus on vrdeline temale mjuva juga. Vastastikmju phjustab kas keha kiiruse vi kuju muutmine. Kiirendusel ja kujumuutsel on kindel suund, st. et ka jud peab olema suunaga. Ju this on F. Ju mtmise kaks vimalust: 1) vib mta vastastikmju poolt tingitud kujumuutuse e. deformatsiooni suuruse 2) ju suurust vib arvutada massiga kehale antava kiirenduse kaudu Newtoni teine seadus tleb, et keha kiirendus on vrdeline temale mjuva juga ja prdvrdeline massiga; valem - a = F/m Kiirendus sltub just. GRAVITATSIOONIJUD Newtoni gravitatsiooniseadus - kaks punktmassi tmbavad teineteist juga, mis
zelatiinilahust ja seejärel lisatakse HCl lahust, leelist ja vett järgmistes hulkades: Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 10 4 1 0,5 - - - - - KOH maht ml - - - - - 1 3 6 10 Vee kogus ml - 6 9 9,5 10 9 7 4 - Mdetakse saadud lahuste pH. Edasi mdetakse lahuste optiline tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit =364 nm ( optilisi mtmismeetodeid vt II ptk). Lahused valatakse peale mtmist küvettidest tagasi kolbidesse.Mtmise lppedes suurendatakse happesust kolbides 1 ja 2, milleks lisatakse 1. kolbi üks tilk konts HCl ja 2. kolbi 2 tilka konts HCl, seejärel mdetakse uuesti lahuste pH ning D. Katseandmed kantakse tabelisse 1. Katseandmed: Zelatiini lahuse hägususe ja pH mtmise tulemused Küveti pikkus l = 3,0095 cm Optiline Lahuse kolvi nr lahuse pH tihedus hägusus pH D 1 1,36 0,217 0,165841502
Nad libisevad üksteise peal ja nende libisemispinnas tekibhõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga.Suhteline viskoossus- aine viskoossus võrrelduna destilleeritud vee viskoossusega. Eriviskoossus- 2. Polümeeri molekulmassi arvutamine viskosimeetrilise mtmise andmetest. 3. Millel phineb vedeliku viskoossuse mtmine kapillaarviskosimeetriga? 4. Höppleri viskosimeetri tööphimte Viskosomeetris on glütseriiniga täidetud silinder, milles asetseb metallist kuul. Kui seada viskosomeeter vajalikku asendisse, siis saab mõõta, kui kiiresti liigub metallkuul glütseriinis. Kui ühendada viskosomeeter termostaadiga, siis saab uurida viskoossuse temperatuuriolenevust korduvatel katsetel. 13k. Sedimentatsioonianalüüs: Mis on kogulatsioon?
Hajunud kiirguse mju absorbts. süstemaatilisele veale Anäiv log( ) P Ps Topeltmonokromaatoris (kaks monokromaat. järjest) on Ps 10 6 P0 Fotomeetria täpsus (precision) sltub detektori müra tüübist. Kontsentratsiooni määramine on vähima veaga teatud absortsiooni väärtuste piires. Üldiselt T 0 .01 0 .002 . Praktikas tuleb mta läbipaistvuse standardhälve kogu mtmise prodseduuri (küveti tühjendamine, täitmine, fotomeetrisse asetamine) iga prooviga läbi viies. Kontsentratsiooni suhteline viga 1 P C ln( ) k P0 dC 1 dC dP dT ; dP kP C P ln( P / P0 ) T ln(T ) dC miinimumis (T 40%) 3.69 dT C kontenratsiooni mõõtmise viga on umbes kolm korda suurem, kui läbipaistvuse viga
tingitud tunnuste eelistamisel. Tüüpiline näide asendusmutatsioonide kohta on sirprakuline aneemia (üks hemoglobiinopaatia vormidest) - langeb hemoglobiini hapnikku siduv vime, samas kaasneb resistentsus malaaria vastu. 22. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tunnuste erinevused. 1) Kvantitatiivsed tunnused: isendi suurus (mtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne. - st. sellised tunnused, mis leitakse mtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne. ja koefitsientidena. Määratud paljude geenide poolt. 2) Kvalitatiivsed tunnused: isendite erinevus üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, krvade kuju jm. Määratud ühe vi mne geeni poolt. 23. Kuidas testitakse mutatsioone allelismi suhtes? Testertüvega ristates. Sellist analüüsi saab läbi viia retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks.
annaabi.ee 
