siis tegeleti motokrossiga ainult osaliselt ja hooajaliselt. See tõi kaasa aga treeningu kvaliteedi ja ala perspektiivi languse. Kuna selline tegevus ei võimaldanud krossimeisterlikkuse kasvu ega taganud ka järjepidevat järelkasvu, siis see põhjustas võrreldes teiste liidu riikidega mahajäämust. Probleem aga lahendati, kui avati ALMAVÜ ja „Kalevi“ noorte motokool, kus hakati koolitama ringraja- ja motokrossisõitjaid. Koolist oodati andekaid ja häid sõitjaid, mida ka kool pakkus väga pikka aega. (Kaldmaa „Krossirajal“ lk 35-36) Palju tööd motokrossi arendamisel tegid ära mitmed ALMAVÜ tehnika- ja spordiklubid. Raplamaal Järvakandis kasvas teine põlvkond andekaid sportlasi nagu S.Kallaspoolik, Elmet Varblane, U. Ja A. Umalas, J.Mürk, A. Mikkus, M.Rukkis, E.Roos ja paljud teised. Sealses kohalikus keskkoolis avati mootorispordikallakuga klass
miinused siis on? Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Alustan siis plussidega. Eesti kodanikuks olemise suur pluss on hea haridustase. Minu koolis on väga palju häid õpetajaid, kes muudavad õppimise huvitavaks ning nii jääb ka paremini meelde. Veel on plussiks Eesti geograafiline asukoht ja sellega kaasnev ühtlane kliima. Viimasel ajal olen ma väga uhke ka meie riigi sportlaste üle. Eesti on olnud edukas nii talispordialadel, jalgpallis ja motokrossis. Mulle meeldib Eesti veel sellepärast, et igalpool on kättesaadav vägagi hea kvaliteediga internet, üldse on Eesti tehniline pool kõrgelt arenenud. Teiseks siis miinused. Oleks siis need, Eestis on võrreldes naabermaadega kordades väiksem keskmine palk. Mina tunnen selle mõjutusi oma taskurahas ning ka välismaal reisides. Veel ei ole ma rahul Eestis esineva rassimiga. Olen näinud palju venelasi, kes arvavad, et kuna
nimi jääb alles. Mehega asusid tööle spordiklubi ,,Spartak". Nad korraldasid võistluseid. Virve siiski sõitis ja osales võistlustel. Tema ilusaimad aastad möödusid garaazides ja töökodades. Tema võidusõitja karjäär kestis 9 aastat. Alustas 1948 ning lõpetas 1957. Esimese Eesti naismotoorsportlasena omistati mulle 1951. Aastal NSVL- i meistersportlase tiitel. Suure kodumaa meistritiitleid on tal kaks: motokrossis leningraadis meeskondlikult 1951. Aastal ning ringrajasõidus 1953. aastal. Eesti meistritiitleid on tal selle üheksa aasta jooksul kogunenud 18. Ta osales kõikvõimalikel aladel: motokrossis, hipodroomisõidus, talikrossis, ringrajasõidus ning kilomeetrisõidus. 1966. aastal toimus tema elu muutus. Lahutas ja abiellus uuesti Endel Kiisaga. Tema elu läks paremaks. Abikaasa oli tippmootorsportlane. Virve õppis kaugõppes ja lõpetas 1966
Moto- ja eriti autospordialade kasv tingis juba ammu nende eraldumisel kaheks iseseisvaks föderatsiooniks. Üleliidulisel tasandil jõuti selleni juba 1962. Aastal, aga Eestis alles neli aastat hiljem. Mootorrattaspordi föderatsiooni jäi juhtima endine ühendföderatsiooni presiidiumi esimees K.Dubas, tema asetäitjaks valiti R.Laur ja kohtunikekogu esimeheks H.Moikov. Suure tõuke andis tehnikaspordialade arengule nende lülitamine NSV Liidu rahvaste 1967. Aasta spartakiaadi kavva. Motokrossis peeti finaalvõistlused Kirovogradis. Kavas oli vaid 175 cm3 noortele, naistele ning 350 cm 3 klass meestele, sõiduriistadeks olid kodumaised mootorratad. Vaatamata selle et tingimused olid kõigele võrdsed, ei suutnud eestlased tõusta kõrgemale seitsmendast kohast. Individuaalselt jõudis esikümnesse vaid L.Tull (naiste klassis neljas) ja S.Saar (5.koht 350 cm3 klassis). Spartakiaadi kavva mittekuulunud aladel selgitati meistrid Võru lähedal Meegomäel. Siin sai
Stardi-ja finsipaik tehti Pirita jõe kaldale,raja pikkus oli 6,6 km ja see tuli läbi sõita kolm korda. 8.novembril kogunes stardipaika 30 võidusõitjat.Võistlejad olid jaotatud kahte klassi-seeniorid ja juuniorid.Seda võistlust loetakse Eesti motokrossi sünnipäevaks. 1947. aasta jättis Eesti mootorrattaspordi ajalukku sügava jälje.Sel aastal peeti Tallinnas esimesed Nõukogude Liidu meistrivõistlused ringrajasõidus ja vahetult pärast seda selgitati meistrid ka motokrossis.Pirita-Kose ringteel tuli läbida sõitjatel kaks korda jõgi.Kokku oli võistlejaid 104,neist kümme õrnema soo esindajat.Sama aasta lõpus sõideti Pirital veel krossi, aga jõgede ületamised jäeti ära. 1948. aastal muudeti mootorrattaspordialast tegevust.Kui seni tegeles Vabariiklik Auto-Motoklubi,siis nüüd moodustati vastavad sektsioonid ja klubid ka spordiühingute juurde.Esimese motoklubi asutasid kalevlased ,seejärel spartaklased ja tööjõureservlased