vastas, et tema on kahjuks tool ning ohtupoolikul laheb vorkpallitrenni noortematele andma. Tema korval olev preili Meeri(18.a) selgitas, et tema magab kodus terve paeva, sest paev enne seda tuleb haiglast toolt koju ning 24-tunnine toopaev on vaga kurnav tema jaoks. Sealt moodus ka 42-aastane Jaan, kelle arvates tuleb pidada seda paeva kui koige tahtsam ja erilisem kellegi elus uldse ning nagu Eestil ikka kombeks on. Rohkem me tapsusada ei joudnudki, mida ta selle all motles, sest too pidi kuskile jubedalt kiirustama. Kogudes julgust, keplesime edasi Maxima poe juurde, kus oli tol hetkel usna suur rahvamass valjumas. Nemad olid end korralikult ette valmistamas vabariigi aastapaevaks. Toidupoest valjuti suurte toidukottidega. Loomulikult tundsime huvi selle vastu ning suundusime rahva poole. Kui kuuldi kusimuse esimest poolt, hakati juba suure naeruga jutustama, et vabariigi aastapaev on uks tahtsaim tahtpaev nende elus
~, Passi-poiss polnud aastatki koolis kainud. Kui ema ta 1946. aasta siigisel poolvagisi esimese klassi uksest sisse liikkas ja ise seejarel kella kahku kolama pani, leidis ta ohtul kodunt eestpoja, kes luges voodi serval rahumeeli raamatut. Kui ka jargmistel paevadel ligilahedaselt sama juhtus (erinesid vaid paaseteed ja loksust lahtirebimise ajad), siis ei jaanud muud iile kui kutsuda Sobakov. Hallide vuntside ja kiilaspeaga doktor ei kiirustanud diagnoosi panema, vaid motles eelkoige sellele, kuidas lepitada pueriilsest monomaaniast (mis vois olla aluseks mone tosisema tove, naiteks skisofreenia tekkimisele) teadmatutel pohjustel nakatunud aju ja tollast haridussiisteemi, mis, nagu me koik hasti teame, valistas iga vahegi moeldava ja monikord moistlikugi halbe juba eos. Seda, mida iitles Sobakov, voinuks oelda igaiiks, kes oleks meie linnas monda aega elanud ning kel oleks tanu sellele tekkinud moningane
langusajaga, mil Rooma kiirgas oma kultuurimõjusid isegi Lääne-mere ida-ja põhjakallastele. *Võimalik,et esimene meister tuli Skandinaaviast. Vähemalt on sealt pärit sõna raud ise. *Arheoloogile seostub rooma rauaaeg eeskätt tarandkalmetega, mis just sel perioodil selgelt ja võimsalt välja kujunesid, mood esmakordselt ajaloos nähtuse, mida võib pidada puhtalt eestipäraseks. *Rooma ajaloolane Tacitus nimetas põhjarahvaste kõrval rahvast nimega aesti. Ta motles selle all lõunapoolseid baltlasi. Ka kõneleb ta fennidest , kelle all tuleb mõista mitte soolmasi, vaid laplasi. *Merevaigu peamised leiukohad asuvad Leedu ja Ida-Peisimaa rannikul, kuid merevaid levis ka põhja poole ja seda on Eestiski kasutatud ehete ja amulettide valmistamiseks. *Rooma rauaaeg oli eestalstele edukas aeg.Asustus laienes, vara tekkis juurde. Surnud reeglina põletati calmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe.
Ta tegi linna kohale tahistaeva ning sai uheks iga sundiva tahe sarahtusega,kustuva paikese iga viimase kiirega. Ta nagi virguvaid jumalaid ja maailmaks laialilaotuvaid hlidusid ning tundis, kuidas nende kehast sunnivad mered ja maed. Ta oli uks koigi seast ja koik oli uhtlasi temas. Ta koges koiksuse raputavat ligiolu ning seda, kuidas selles jumalikus ligiolus vallanduvad pisarad ja naer. Tasa astusid ta tallad magiradadel lammaste kannul. Kui tal midagi teha polnud, motles ta valja uue maailma ning elas selle elu vlimase kui rakuga. Kari kosus tema kae all, toved ja metselajad hoidsid eemale ning onnistus puhkas karjuse tegude peal. Talved veetis lambakarjus kulas, kus tal oli vaike savist ja olgedest onn. Sageli kogunes kularahvas ohtuti tema onni juurde ning kuulas karjuse lennukaid lugusid kaugetest maadest ja salaparastest linnadest, uhketest paleedest ja neis valitsevatest vagevatest kuningatest - ja koik
annaabi.ee 
