- Sisemise potentsiaali kasutamine - Töötajate omavaheline (kogemuste vahetamine). meeskonnatöö puudumine. - Koostööpartnerite kaasamine töötajaskonna teadmiste laiendamiseks ja kogemuste vahetamiseks. MUST STSENAARIUM 2 Ettevõttel puudub piisav infoliikumine ja ebapuudub töötajate koolitamine ja väljaõpe. Töötajaid ei motiveerita. Ebapiisav töötajate koolitamine pärsib kvaliteetsete toodete valmimisi ja suurendab puudulike toodete tootmist. Kvaliteet langeb. Töötajate ettepanekuid ega soove ei arvestata. Töötajatel puuduvad osaliselt töövahendid. Töötajatel ei ole nende kasvule ja kasvu omapärasusele vastavaid töölaudu. ROOSA STSENAARIUM Ettevõte arendab oma töötajaid vastavalt koolitusstrateegiale ning pidevalt analüüsib vajadusi ja on paindlik muudatuste suhtes
Inimene õpibki ju oma vigadest. Kui inimesed on päevast päeva üksteisega koos siis on see normaalne, et ikka tekib konflikte ja sõnavahetusi. Kahjuks on konfliktid väga kerged tekkima. Kuid nii nagu neid tekitatakse ei osata neid enamasti korrektselt lahendada. Minu arvates parim konflikti lahendus on selline, et tuleb alati rahulikuks jääda ja kompromiss leida. Hetkel on organisatsioonides põhiprobleemideks suhtlemisoskuste puudumine; töötajaid ei motiveerita piisavalt ning ei hinnata tehtud saavutusi. Inimesed peavad õppima suhtlema ja oma ettepanekuid ja nõudmisi välja ütlema. Kahjuks puudub inimestes julgus enda eest seista. Ega nõudmisi ei peagi esitama karjudes ja kedagi alandades. Saab ka teisiti. Vaikselt ja viisakalt. Kindlasti peavad ka nõudmised olema põhjendatud. Need kehtivad nii juhtidele, kui ka töötajatele. Motiveerimine ei pea olema alati raha. See on selge, et me kõik tahame saada enda tehtud töö eest õiglast palka
ka õhtuti ja nädalavahetustel. Ka võiks e-Ülikool loobuda WebCT tasuliste kursuste korraldamisest ja anda e-õppe arendamise nimel WebCT manuaalid tasuta kõikide kõrgkoolide õppejõudude kasutusse. [3 lk 15] 2.1.3. Turunduslikud ja majanduslikud probleemid Vähe tähelepanu müügitööle Praegu püütakse motiveerida õppejõude e-kursusi tegema (eelkõige e-ülikooli poolt). Kuid seejuures ei pöörata piisavalt tähelepanu e-kursuste müümisele ei motiveerita õppureid e-kursustel osalema, ei teavitata piisavalt e-õppe võimalustest. Puudub e- kursuste turundus. Ei ole inimesi, kes sellega tegelema peaks. Sama probleem puudutab nii e-ülikooli, kolledzeid kui ka täiendkoolituskeskusi. Kes hakkab kolledzites e-kursusi turustama? Kuidas? [3 lk 15-16] Lahendus: Kursusesse tuleb suhtuda kui tootesse, mille peab kliendile maha müüma. Ka kolledzites tuleb leida inimene, kelle põhiülesandeks saaks kursuste turustamine.
Umbes 90% igal aastal Ülemkohtule esitatud asjadest tuleb certiorari kutsel, mis tähendab, et taotletakse, et Ülemkohus telliks alamalt kohtult kohtutoimiku ja vaataks juhtumi omal initsiatiivil uuesti läbi. Kohtuasjade arutlusse võtmisel kehtib nn. nelja reegel ehk neli kohtunikku peavad hääletama asja arutamise poolt. Väga suur osa taotlustest, mis on tulnud Ülemkohtule certiorari kutse teel, jäetakse rahuldamata ning keeldumist enamasti ei motiveerita. (Gitelson jt, 1996, lk. 294) Ka põhiseaduslikku järelvalvet teostab Ameerikas Ülemkohus, selleks ei ole loodud eraldi institutsiooni. Ülemkohtul on põhiseaduse tõlgendamisel juhtiv roll, seda suuresti tänu kohtuliku järelevalve õigusele kohtu õigusele tunnistada seadusandlik akt põhiseadusele vastavaks või mittevastavaks. (Gitelson jt, 1996, lk.303) Konstitutsiooniga on paika pandud riigis valitsevad võimupiirid
annaabi.ee 
