aega ning tagab klientide suurema rahulolu asutuse tööga. Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade kolme tunnustatud teoreetiku, Abraham Maslow', Frederick Irving Herzbergi ja David McClellandi, ideedest ja õpetustest. Lisaks selgitada personaliuuringute tähtsust ja kasutatavaid meetodeid ning selgitada, mil määral on eelpool nimetatud teooriad seotud personaliuuringutega. Uurimisülesanded: · tutvuda Maslow' motivatsiooniteooriaga; · tutvuda Herzbergi kahe faktori teooriaga; · tutvuda McClellandi õpitud vajaduste teooriaga; · selgitada, milline on personaliuuringute tähtsus ja milliseid meetodeid kasutatakse; · uurida, milline seos on teooriatel tänapäeva personaliuuringutega. Referaat on esitatud kirjeldavas vormis ning uurimisülesannete lahendamiseks on kasutatud erinevaid internetiallikaid ja raamatuid. Peamisteks allikateks on Kulno Türgi
teadmata). Varased etoloogid · mõistsid, et käitumist mõjutavad nii välised kui ka sisemised stiimulid omavahelises koostoimes · märkasid, et looma motiveeritus ühe või teise käitumise sooritamiseks varieerub ajas ja ruumis · töötasid välja universaalse motivatsiooniteooria Tänapäeva etoloogid · on leidnud, et käitumise põhjuslikkus on väga kompleksne nähtus, mida ei saa seletada algse kõikehõlmava motivatsiooniteooriaga · kasutavad selle asemel palju uusi teadmisi närviprotsesside kohta, mida on vahepeal avastanud neurobioloogid 13. Näide käitumise vallandumise uurimisest (kaelus-turteltuvide sigimiskäitumine). Kui emane jääb sigimisajal ilma isaseta, ei hakka ta munema. Kui näidata talle elusa isase asemel kosimisrituaali etendava isase varju mattklaasil, hakkab ta munele (kuigi need jäävad viljastamata). Emane hakkab ka munele, kui talle süstida serotiini. 14
Varased etoloogid mõistsid, et käitumist mõjutavad nii välised kui ka sisemised stiimulid omavahelises koostoimes märkasid, et looma motivatsioon ühe või teise käitumise sooritamiseks varieerub ajas ja ruumis töötasid välja kõikehõlmava motivatsiooniteooria. Tänapäeva etoloogid on leidnud, et käitumise põhjuslikkus on väga keeruline nähtus, mida ei saa seletada omaaegse lihtsa kõikehõlmava motivatsiooniteooriaga kasutavad selle asemel palju uusi teadmisi närviprotsesside kohta, mida on vahepeal avastanud neurobioloogid. See käitumisteaduse suund elas hiljuti läbi tormilise arengu seoses mitmete uudsete ideede läbimurdega evolutsioonilise bioloogia vallas 20. saj. viimasel kolmandikul. Tänapäeval on see kujunenud etoloogia kõige mahukamaks uurimissuunaks, mida kutsutakse käitumisökoloogiaks. Selle eriharud on sotsiobioloogia (uurib
9. EESMÄRGIGA ÜHILDAMATUD (NEGATIIVSED) EMOTSIOONID Lazarus (1991) soovitas eristada eesmärgiga ühildamatuid emotsioone, mis nurjavad isiklike eesmärkide saavutamist ning eesmärgiga ühilduvaid emotsioone, mis isiklike eesmärkide saavutamist soodustavad. Eesmärgiga mitteühilduvad emotsioonid on üldiselt negatiivsed emotsioonid, kuna eesmärgiga ühilduvad emotsioonid on reeglina positiivsed. Emotsioonide selline klassifitseerimine on kooskõlas eesmärgikeskse motivatsiooniteooriaga (Locke & Latham, 1990) ja motivatsioonilisest seisukohast on eesmärgile suudatud käitumistega seonduvad emotsioonid kõige huvitavamad. Negatiivne emotsioon on evolutsioonilises mõttes vastandlikkust sisaldav mõiste, sest kui emotsioonid on evolutsioonis tekkinud meie eksistentsi tagamiseks, ei saa neid pidada negatiivseiks. Samas tuleb tunnistada, et terminit "negatiivne emotsioon" kasutatakse kõige laiemas tähenduses negatiivse tundevarjundiga läbielamuse tähistamiseks.
annaabi.ee 
