Fooni tunnused: Kauguse/tahaplaanile jäämise mulje Ebaterviklikkus ALALÄVINE MÕJU Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade on esitatud nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese tähelepanu, uimasele subjektile) – siis on reklaam MÕJUTA/MITTETEADVUSTATAV Alalävistel mõjuritel on HARV MÕJU Alalävine mõjustus on võimalik vaid siis, kui mõjutatav isik on vastavas motivatsiooniseisundis (Nt jänune isik tahab ikka juua) VISUAALITAJU SPETSIIFIKA REKLAAMIS Tasakaal- visuaalse reklaami võtmetunnus Vormiväline tasakaal : erinev suurus, tasakaal ja intensiivsus. Huvitavam, ergutavam, ootamatuim reklaamteade Vormitasakaal: Täiuslik sümmeetria optilise kekskpunkti ümber (väärikas,stabiilne, konservatiivne) ELEMENDID REKLAAMIS: LIIKUMINE – modelli liikumine, kaamerate liikumine, kaadrite järgnevus
MOTIVATSIOON Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus.Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm,mis tingib ajju saabuva informatsiooni sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise.Tekib motivatsiooniseisund,mis määrab ära signaalidena toimivate välisärrituste vastuvõtu ja neile reageerimise(söönud organism ei reageeri eriti innukalt ka hõrgutavale toidule). Motivatsiooniseisundis aju modelleerib vajadust rahuldada võimaldavate objektide ja tegevuste parameetrid.See programm võib olla kaasasündinud,instinktiivne,rajaneda isiklikul kogemusel või siis hoopiski deduktiivselt loodud.Motivatsiooniline pinge tugevneb ning otsiv tegevus aktiviseerub.Kui korraga tekib mitu enam-vähem võrdset vajadust,siis domineerib see motivatsiooniline seisund,mis on organismi eksistentsile määravaim.Motivatsioon on lai mõiste
Alavälistel mõjuritel võib vahel harva mõju olla, sedagi vaid teatud reklaamide ja kaupade puhul, mitte universaalselt (mõju ei ole eriti märkimisväärne). Mõju on palju nõrgem kui teadvustatud, üleväliste stiimulite toime. Alavälise mõju kasutamise võimalusi reklaamis on uuritud mõnedes spetsiaalsetes eksperimentides. Strahan ja kolleegid (2002) näitasid, et alaväline mõjutus on võimalik, kuid vaid siis, kui mõjutatav isik on sobivas motivatsiooniseisundis järgib sisendust juua, kui on janune ja tuju tõsta, kui on ette näha suhtlust kaaslastega. Sobiva seisundi puudumisel teadvusvälisel mõjutusel efekti ei ole. Alavälise teabeesitluse tüüpilisteks võteteks on esitada teadvuse jaoks peidetud kujundid defokuseeritult, pilvedesse või jääkuubikutesse peidetuna, varjudemängus, lainetes. Dijksterhuis jt jõudsid järeldusele, et alavälise reklaami mõjukuse efekt on tõenäoline.
Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Tekib motivatsiooniseisund, mis määrab ära signaalidena toimivate välisväärtuste vastuvõtu ja neile reageerimise. Orgaaniliste vajaduste kujunemise üheks ajukeskuseks on hüpofüüs e ajuripats, mille talitusest sõltub paljude teiste sisekreatsioonimehhanismide töö. Motivatsiooniseisundis aju modelleerib vajadust rahuldada võimaldavate objektide ja tegevuste parameetrid. Vajaduste rahuldamisel kaob motivatsiooniline pinge. Tekivad positiivsed emotsioonid. Teatud tegevus kinnistub stereotüüpne käitumine. Vajaduse mitterahuldamine tekitab neg emotsioone. Motivatsiooniline pinge tugevneb ning otsiv tegevus aktiviseerub. Motivatsioon hõlmab kogu in käitumist juhtuvat ja kontrollivat mehhanismidekompleksi. Vajaduste areng toimub vajaduste rahuldamise obj arengu kaudu
annaabi.ee 
