.....................................10 KOKKUVÕTE...................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................12 SISSEJUHATUS Iseseisva kodusetöö ülesandeks oli analüüsida insener Jacob Arnoldit ja pakkuda välja, kuidas motiveerida teda, vabastada rutiinist ja muuta Jacobit iseseisvamaks. Kasutades selleks nelja erinevat motivatsioonimudeli teooriat. Lähteülesanne: "Jacob Arnold on suure sisekujundusfirma insener. Ta on pärit vaesevõitu maaperest, kus kehtis range kord. Et saada kolledzhiharidust, tuli tal palju töötada, et katta oma õppimis- ja elamiskulusid. Jacob on intelligentne ja võimekas insener. Tema peamiseks veaks on see, et ta ei taha riskeerida. Ta kardab iseseisvalt otsustada, seetõttu pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete probleemidega oma ülemuse või teiste inseneride poole, et otsustaksid nemad
2)musta kasti meetod - mõjutades erinevalt selle sisendeid (näiteks stimuleerides looma meeleelundeid mingi ärritajaga), uuritakse, millised on vastavad väljundid (käitumine). “Musta kasti” meetodit peetakse kasulikuks nn. pilootetapiks ka enne neurobioloogiliste meetodite rakendamist. Puudus – ei pruugi olla piisavalt täpne. K. Lorenzi „psühhohüdrauliline“ mudel, sellest tulenevad põhiennustused. Klassikalise motivatsioonimudeli realistlikkuse küsimus. Mudeli põhimõte on see, et koguneb sisemine energia, mis vallandub, kui lisada signaalärritaja ning edasine käitumine on fikseeritud. Mida rohkem energiat, seda intensiivsem käitumine. Ennustused: käitumine akumuleerub, ammendub ja summeerub. Ei tundu realistlik mudel, sest pole leitud „energiavarusid“, mis sunniksid käituma ka siis, kui ärritajat ei ole. Lisaks akumuleerumise korral peaks looma
Neurobioloogiline uuritakse füsioloogilise mehhanisme, stimuleeritakse närve, parem lihtsate käitumiste uurimisel. Musta kasti meetod levinum, ei teata käitumise tagamaid. 3. K. Lorenzi psühhohüdrauliline mudel, selle eeldused. Analoogmudel. Kogunev vedelik on energia, vedruklapp on päästikmehhanism, kaaluvihid signaalärritaja, aukudega renn motoorne mehhanism, rennist väljuv vedelik - käitumismuster. 4. Klassikalise motivatsioonimudeli realistlikkus. Pole realistlik, sest energia ei kogune ajapikku ja järgemööda. Teatud vajadused (söömine ja joomine) akumuleeruvad. Loomade närvisüsteemist ei ole leitud mingeid spetsiifilisi "energiavarusid", mistõttu selles osas ei ole mudel realistlik. 5. Käitumise akumuleeruvuse küsimus. Kõik käitumised ei akumuleeru. Akumuleeruvad vaid üksikud nagu söömine ja joomine. Mida
kuna enamasti paiknevad sisemised ja välised tegurid erinevatel mõõtskaaladel: o näiteks hormoonide tase ja omavaheline vahekord (sisemine tegur) ja ilm (väline tegur) on raskesti mõõdetavad tunnused eri mõõtskaaladel o järelikult pole isegi ilmse kompensatooruse puhul võimalik öelda, kas nad liituvad või mitte. Kokkuvõttes Varases etoloogias kasutusel olnud klassikalise motivatsioonimudeli eeldused ei läbinud testimist rahuldavalt, seepärast on see teooria tänapäeval teadlaste kasutusest taandunud selgus, et kõigi käitumismustrite vallandumise mehhanism ei ole kirjeldatav üheainsa lihtsa universaalse mudeliga klassikalise mudeli eriti suur puudus oli see, et sealt puudus tagasiside printsiip, mis on osutunud üheks tähtsamaks käitumise regulaatoriks sellegipoolest võib klassikalist motivatsiooniteooriat pidada
annaabi.ee 
