Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega. 7 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm 6 Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943.8 Vendade sarnasus loomingus Vendade loomingus, iseäranis nende ühismatkade ajal Pakri saartele ja Muhusse, on palju sarnast, motiividki on kohati samad. Näiteks kujutasid nad üht ja sama Muhu külatänavat Kr. Raua "Maastikus kaevukooguga" (pliiats) ja P. Raua etüüdis "Maanteel" (õli, mõlemad 1898). Ka Paulil on "Kalevipoja"-teemalisi eskiise aastaist 1905-1914. Kuigi need ei leidnud edasiarendamist, andis mõnigi neist kahtlemata ideid Kr. Raua "Kalevipoja"-tsükli jaoks. Mõlemaid ühendas ka huvi evangeelsete teemade vastu, viimaste lähendamine kaasaegsele
õppimistulemust vaadeldakse primitiivselt õpitud teksti vms reprodutseerimisena, mitte 4 aga õppija olemasolevate ja uute, õpitavate teadmiste integratsioonina. Positivism kujutab teooria ja praktika seost ühesuunaliselt (teaduselt või teoorialt praktikale ). Positivistlik paradigma näeb inimeses passiivset vastuvõtjat, kelle käitumise motiividki tulevad väljastpoolt, kelle käitumise määravad ära anonüümsed jõud ja vormivad sotsiaalsed protsessid. Kooliajal sain küll põhjalikud teadmised faktidest, kuid puudu jäi oskusest ühendada uut info sellega, mis oli juba teada. Luua seoseid vana ja uue vahel . Paarkümmend aastat tagasi, kui noored oli ,,ülekontrollitud" (näiteks emad olid enamasti kodused ja hoidsid lastel pidevalt silma peal, koolireeglid olid jäigemad, rohkemates
aukroon ja kuusirbist aura. Kristjan Raud on abikaasat kujutanud veel ülimalt traagilistel joonistustel, mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega.16 Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943.17 Vendade sarnasus loomingus Vendade loomingus, iseäranis nende ühismatkade ajal Pakri saartele ja Muhusse, on palju sarnast, motiividki on kohati samad. Näiteks kujutasid nad üht ja sama Muhu külatänavat Kr. Raua "Maastikus kaevukooguga" (pliiats) ja P. Raua etüüdis "Maanteel" (õli, mõlemad 1898). Ka Paulil on "Kalevipoja"-teemalisi eskiise aastaist 1905-1914. Kuigi need ei leidnud edasiarendamist, andis mõnigi neist kahtlemata ideid Kr. Raua "Kalevipoja"-tsükli jaoks. Mõlemaid ühendas ka huvi evangeelsete teemade vastu, viimaste lähendamine kaasaegsele
"aed pole enam kitsas mõttes paik, kust ta saab oma nime, vaid aed muutub omaenese seaduste subjektiks nii pargi, farmi või vankriraja asukoha kui ka ilu mõttes." Leasowes' kirjeldused kannavad meid tumedast metsasest orust avatud kõrgustesse, kust avanevad suurepärased vaated üle karjamaade ja viljapõldude varjatud paadimaja ning kiirustava koseni või looklevatele järve või jõe kallastele. Elumaja lähedal avalduvad need stseenid kontrastina ning vahelduvad nagu neid juhtivad motiividki. III Inglise-hiina aiad Hiina stiil läks Euroopas moodi juba 18. saj algupoolel, eriti kunst ja käsitööesemed. Hiina stiilis ehitised parkides - grotid ehk koopad ja paviljonid, samuti pagoodid - muutusid eriti populaarseks sajandi keskpaigas. Browni arvustaja, inglise kaupmehe poeg William Chambers (1726-1796), kes kasutas kujunduses barokielemente (nt paviljonid, alleed), tõdes: "Browni kirves hävitas tuhandeaastased metsad". Chambers viibis Hiinas ja sai mõjutusi hiina aiast, kus
annaabi.ee 
