Lisaks oratooriumitele hakati kirjutama: missasi, reekvieme, passioone, kantaate ja vaimulikke kontserte. Kõik need uued vokaalsümfoonilised suurvormid olid vormiliselt ja ülesehituselt küllalt sarnased. Neis kõigis kasutatakse sooloaariaid, vokaalansmableid, suurt segakoori, retsitatiive (sisu ümber jutustaja), instrumentaalseid koraale. Teiste erinevused tulenevad aga eesmärkidest ja sisust. Tekstina kasutatu piiblitemaatikat, aga ladina keeles. Vaimulikud kontserdid arenesid välja motettidest. Lauluhäälte saateks esinevad pillid. Peale Itaalia ja Saksamaa kujunesid veel eeslinlikekes barokkmaadeks veel Inglismaa ja Prantsusmaa. Tuntumad Inglise heliloojad Hnery Purcell (1659-1695), Thomas Morley (1557-1602). Barokk ajastu tippu kerkis ka Prantsusmaa, kus kaheks tähtsamaks heliloojaks olid Francois Couperin (1668-1733) ja Jean-Philippe Paneau (1683-1764) KUULAMISED: 1) Claudio Monteverdi "Ball kutsututele" sissejuhatus koos Amori ja Veenuste aariatega
Cantus firmusena kasutatud meloodia annab missale ka nime,sisuliselt võib see olla väga ootamatu-ntx-,,Relvastatud mees" Guillaume de Machaut-ajastu väljapaistvaim helilooja.Ka luuletaja.Tema ilmalike laulude tekstid on enda loodud. 14. ja 15. sajandil oli see loomulik.Teda on näidatud ajaloos kui suurt uuendajat.Pigem oli ta siiski helilooja,kes alustas loominguga suhteliselt küpses eas,võttis aluseks juba väljakujunenud stiili ja arendas selle täiuseni.Tema motettidest on säilinud 23.need on keerulised.Lisaks kõigile ars novale iseloomulike joonte keerukus,isorütmika,ratsionaalsus kasutamisele on ta suutnud sinna ühendada ka laulva ja tundelise meloodia.Selles seisnebki tema geniaalsus.Machaut ja ilmalik laul.Machaut´d on nimetatud viimaseks truvääriks aga võrreldes rüütlilaulikute loominguga on tema ilmalik laul kunstiliselt lihvitum ja kirjaviis on õpetatud.Ta kasutab ajastu keerulist kompositsioonitehnikat ka ilmalikus laulus.Guillaume
Kuid ta võis ka lihtsalt Ockeghemi muusikat uurida, ilma et oleks tema õpilane olnud. Esimene kindel ametikohta puudutav viide on pärit 19. aprillist 1477, mille järgi oli ta laulja Anjou hertsogi René kapellis Aix-en-Provence'is. Ta jäi sinna vähemalt kuni 1478. aastani. Perioodist märts 1478 kuni 1483 ei ole kindlaid andmeid tema liikumistest. Hertsog René suri 1480. aastal. Josquin võis koos ülejäänud kapelliga minna 1481. aastal Pariisi. Üks tema varastest motettidest "Misericordias Domini in aeternum cantabo" vihjab otsesele sidemele kuningas Louis XI-ga. Pärast kuninga surma 1483. aastal naasis ta Condé'i, et saada oma onu pärandus. Onu ja tema naine võisid saada surma 1478. aasta mais, kui Louis XI armee piiras linna ümber, lukustas inimesed kirikusse ja põletas nad elusalt. Looming Josquini eluajal oli muusikas üleminekuajastu. Toimusid järsud stiilimuutused, osalt muusikute liikumise tõttu Euroopa erinevate piirkondade vahel .Paljud
peamiseks rajajaks. Ta suutis oma muusikas ühendada prantsuse keeruka rütmitehnika ja inglise kooskõlad itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. 15. sajandi II poole tähtsaim Madalmaade helilooja oli Johannes Ockeghem (u 1410- 1497). Teda hinnati mitte ainult suurepärase helilooja ja lauljana, vaid ka järgmise põlvkonna silmapaistvate heliloojate õpetajana. Ockeghemi loomingust on tuntud kümmekond terviklikku missat, nende hulgas üks reekviem, kuid tema motettidest ja ilmalikest lauludest on säilinud vaid vähesed. Johannes Ockeghem Näide noodist Kõrgrenessansi väljapaistvam helilooja oli Josquin Desprez (u 1450- 1521). Paljud tema kaasaegsed on nimetanud teda muusikute vürstiks, kes avas paljude inimeste kõrvad muusikale. Tema loomingule on iseloomulik tasakaalustatud ja selge vorm. Samas on ta muusika isikupärase
Kuid ta võis ka lihtsalt Ockeghemi muusikat uurida, ilma et oleks tema õpilane olnud. Esimene kindel ametikohta puudutav viide on pärit 19. aprillist 1477, mille järgi oli ta laulja Anjou hertsogi René kapellis Aix-en-Provence'is. Ta jäi sinna vähemalt 1478. aastani. Perioodist märts 1478 kuni 1483 ei ole tema liikumise kohta kindlaid andmeid. Hertsog René suri 1480. aastal. Josquin võis koos ülejäänud kapelliga minna 1481. aastal Pariisi. Üks tema varastest motettidest "Misericordias Domini in aeternum cantabo" vihjab otsesele sidemele kuningas Louis XI-ga. Pärast kuninga surma 1483. aastal naasis ta Condé'i, et võtta vastu oma onu pärandus. 4 1.2 Milano Aastad 14801482 on olnud biograafidele kõvaks pähkliks. Leidub vasturääkivaid viiteid, nagu oleks Josquin olnud veel Prantsusmaal või läinud juba Ferrarasse või Napolisse Sforzade teenistusse. 1480
annaabi.ee 
