· Nende temaatika oli väga lai. · Rändlaulikuid nim. nt. hulgaarid, zonglöörid, speilmannid. · Kirikutegelased kiusasid neid. · Rüütlilaulikud on kõige enam säilinud (õukonnaluule). · Laulude peamised teemd olid: armastus, kangelased, Neitsi Maarja teemad. · Motett tekkis 12-13 saj. See on mitmehäälne rahvalaul. · Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse motetil vastu 13. saj lõpul tõrjuti kirikust välja. Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet-kanda liturgilist teksti. · Põhimeloodiaks oli rahvaviis, kuna see meeldis rahvale, üritati seda jäljendada. · Populaarseks seltskonnalauluks sai naljamotett. · Tekkis vajadus olulised laulud kirja panna. · 7.saj tulid kasutusele esimesed märgid meloodia kirjapanekuks, milleks olid neumad. · 10.saj tuli kasutusele esimene noodijoon. Määras kindlaks FA-noodi. · 11
mööda Euroopat laiali. Muusikas mõistetaksegi enamasti renessanss-stiili all 15.-16.saj madalmaade vokaalpolüfooniat. I teadaoleva ühe autori poolt loodud reekviemi on loonud madalmaade helilooja Johannes Ockeghem ( ~1420-1497), tegutses peamiselt Prantsusmaal. Ei ole säilinud kindlasti kõiki teoseid, nooditrükki tema elu ajal veel ei tuntud. Esinduslikumaks zanriks kujunes motett mitmehäälne, enamasti polüfooniline, vaimulik koorilaul. Motetil oli 15.saj. alates kõikides häältes üks ladinakeelne piiblitekst. Kõrgrenessansi suurimaks heliloojaks oli Josquin Desprez (~1440- 1521), eelmise õpilane Pärit Madalmaadest (Põhja-Prantsusmaalt), tegutses peam. Itaalias. Säilinud 20 missat, 100 motetti, ilmalikke laule. Isikupärane, sageli jõuliselt emotsionaalne muusika. K:motett Ave Maria (tekstiks palve - ingel Gabrieli tervitus Maarjale) Orlandus Lassus ka Orlando di Lasso (1532-1594) pärines Prantsuse-Belgia piirialalt,
Peagi motett täiustus ning selles võis olla: häälte rütm erinev erinevate sõnadega tekst erinevas häältes häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett. Motett kujunes omapäraseks mitmehäälseks lauluks. Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid. Motetil oli suur tulevik. Neid kirjutati ja lauldi edukalt 18. sajandini. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13
Peagi motett täiustus ning selles võis olla: · häälte rütm erinev · erinevate sõnadega tekst erinevas häältes · häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett. Motett kujunes omapäraseks mitmehäälseks lauluks. Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid. Motetil oli suur tulevik. Neid kirjutati ja lauldi edukalt 18. sajandini. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi
luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla: · häälte rütm erinev · erinevate sõnadega tekst erinevas häältes · häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett. Motett kujunes omapäraseks mitmehäälseks lauluks. Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid. Motetil oli suur tulevik. Neid kirjutati ja lauldi edukalt 18. sajandini. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13
annaabi.ee 
