Islami ja Euroopa abielu võrdlus Islami ja Euroopa abieludel on väga palju erimevusi. Islami usu puhul käivad abieluga kaasas väga paljud usulised kui ka igapäevased traditsioonid, mis on ammustest aegadest tänapäevani säilinud. Euroopa maade rahvaste abieludes ei ole nii palju kindlaid ning rangeid traditsioone. Abiellutakse ikkagi armastusest teise inimese vastu. Järgnevalt toon välja mõned olulisemad erinevused . Islami maades ehk moslemil võib samaaegselt olla neli naist. Euroopas võib mees abielus olla vaid ühe naisega. Moslemite usus öeldakse, et mees peab kõiki oma naisi armastama võrdelt kuid tänapäeval on see põhimõtteliselt võimatu. Nelja naise ülalpidamine on kulukas ning seetõttu ei saa paljud moslemid seda just majanduslikel põhjustel teha. Kõige selle juures võib naine olla abielus ainult ühe mehega. Siit ka sarnasus euroopa neistega.
1. Millised on viis islamiusu alussammast? Usutunnistus, palve, almus, paast ja palverännak. 2. Milles need seisnevad? 5 samba tähendus: · need kujundavad moslemi eluviisi; · loovad pinna usklikkusele ja headusele; · tugevdavad armastust Jumala ja tema saadiku vastu; · tugevdavad usklikku vastupidamisvõimet ka halbades oludes; · julgustavad olema kaastundlikud vaeste ja orbude vastu; · ei tunnista hinge ja keha, vaimsuse ja mateeria, religiooni ja elu eraldamist, sest Jumal on loonud inimese tervikuks, koosnedes ühel ja samal ajal kehast ja hingest neid ei ole võimalik eraldada; · loovad tasakaalu vaimse elu ja füüsiliste vajaduste vahel kõrgendades vaimset elu ja distsiplineerides oma füüsilisi vajadusi. 3. Miks neid nimetatakse alussammasteks? Elades viie alussamba järgi ulatub islam kõigi elu aspektideni individuaalne ja sotsiaalne käitumine, tööjõud ja tootmine, majandus ja poliitika, rahvuslikud ja rahvusvahelised suhted, j...
mugavusi, kuna neile ei sobi elada samades tingimustes, nagu neil oli kodumaal enne sõda, ei usu mina, et tuleme toime selliste toetustega. Oli juhtum Rootsis, kus ühes koolis ei peetud enam jõule ning traditsioone, mis tulevad koos jõuludega, sest koolis olid mõned moslemist lapsed, kelle vanemad olid Islami usku. Vanemad kaebasid, et nende kodumaal Süürias ei peetud jõule, ning sellega peaks ka lõpetama koolis jõulude tähistamise ära, sest muidu oleks nendel mõnel moslemil ,,ebamugav" olla. See oli üks esimesi näiteid, et massiimmigratsioon ohustab Euroopat. 40 aastat pärast seda, kui Rootsi otsustas end muuta multikultuurseks riigiks, oli vägistamiste arv tõusnud 300% võrra, suuruselt teine maailmas peale Lesothot Lõuna- Aafrikas. Ka on esitatud avaldus muuta Rootsi rahvustoitu, milleks on lihapallid, on soovitud neid muuta Liibüa rahvustoidu vastu kuna neile ei sobi, et võõral maal pole nende rahvustoit rahvustoiduks
Mõningad asjad on Koraanist tulenevalt keelatud. Toidureeglitest lähtuvalt võib süüa liha, väljaarvatud sealiha, kuid selleks, et liha oleks lubatud, peab loom olema õigesti tapetud. Looma tapmisel loom ei tohi nuga näha, ükski teine loom ei tohi tapmist pealt näha ning looma veresooned tuleb terava noaga läbi lõigata, samal ajal kui lihunik kordab Allahi nime tapetava looma juures. Lisaks sealihale ja ebaõigesti tapetud looma lihale on moslemil keelatud ka sellise looma liha söömine, kellest pole teada, kuidas ta tapeti või kes ta tappis. 10 Islami kultuuris on palju patte, mida usk hukka mõistab ja mida tuleb väga rangelt karistada. Mitmeid patte nagu tapmine, vargus või abielurikkumine peetakse pattudeks enamikes kultuurides, kuid näiteks riba ehk laenamine kasu saamiseks, laimamine, kuulujuttude levitamine on see, mille Koraan hukka mõistab.11 9 Kaugia, S., lk 71 10 Wilkinson, P., Usundid. Varrak 2009, lk 136
teistega, kellele on vähem antud. Koraanis räägitakse paljudes kohtades zakaatist ja palvest koos. (Hommik-Mrabte 2010:68) Islam liigitab almuse vabatahtlikuks ja kohustuslikuks. Moslem on kohustatud ühe osa oma rikkusest ära andma: seda nimetatakse zakaatiks või vaestemaksuks. Kõik muud heateod, mida moslem teeb, on vabatahtlikud. Ramadaani- ehk paastukuu lõpus, pidustuste ajal kasutatakse võimalust vaestele toidu või millegi muu andmiseks. Seda andi nimetatakse zakaat ul-fitr. Igal moslemil, kellel endal on vähemalt ööpäevaks piisavalt süüa, on kohustus seda zakaati anda. Jumal käsib moslemitel zakaati anda nii, et võtja ei tunneks end alandatuna või muul moel haavatuna. Varjatult antud almus on islami järgi parem kui see, mis on antud avalikult teiste ees. Zakaatist ja vabatahtlikust almusest on juttu igas ilmutatud religioonis. (Hommik-Mrabte 2010:69) Zakaati eesmärgiks on rikkuse ühtlasem jaotamine ühiskonnas. Islam pole mitte ainult
iseend rikkusesse. Sinna alla kuulub ka teise inimese moslemiks veenmine (päästmine), hädasolijate aitamine, rändurite toitmine jne. · Saum paast. Islamis on kuukalender: kuu fikseerivad kuu faasid. Ükski püha polnud püsiv, et religioonid oleksid ainult religiooniga seotud ega tekitaks seost pööripäevadega. Saum toimub 9. Ramadaani kuul. Päikesetõusust päikeseloojanguni ei tohi süüa. · Hadz palverännak. Kohustus igal moslemil vähemalt kord elus Kaaba juurde. Palverännak on üle võetud muinasaraabia usundist. Palverännak oli kaameliga raske, seetõttu tuligi teelisi aidata. Jihad jõupingutus. Püha ususõda, hiljem eristuvad suur ja väike Jihad. Suur on inimese võitlus iseendaga, väike võitlus uskmatute vastu, M. puhul võitlus mekalastega. Islamis on ka müstiline suund: sufism. Tuleb sõnast suf (vill). Islami väljakujunemise
annaabi.ee 
