Endine moskvalane Julia Taro: „Eestis on kõige lihtsam olla õnnelik“ Julia Taro sündis Kasashtan, kuid enamus aja oma elust, elas ta Moskvas. Õppis, siis töötas disainerina ajalehes ja aktiivselt viis läbi vabaaja sisustamist, kuid 2006 aastal elu järuslt muutus. Julia abiellus tuntud eesti ajakirjanikuga Igor Taroga ja kolis eestisse. Praegu ta kasvatab nelja last, koostöös mehega arendab ajalehte kultuurist ja Setu rahvustraditsioonidest ja elab väikses talus 300 kilomeetri kaugusel Tallinnast, kuid absoluutselt ei soovi muuta Eestit selliseks tohutuks nagu on Moskva. Julia mõtles ümberasumiusest mitte kaua, ta oli kindel, et selleks momendiks olenes kõik abikaasast Igorist, kes võttis oma naise käevangu ja tal ei olnud enam midagi parata. Seda enam et talle pakuti päris head tööd Tallinnas ja otsus oli vastu võetud lõplikult. Mul oli väga huvitav ümber kolida, rääkis Julia. Saada teada midagi uut elus. Algus...
VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Vassili Kandinsky sündis 4.detsembril 1866.a. Moskvas. Ta ema oli moskvalane, üks vaaremadest aga Mongoolia printsess, isa oli pärit Hiina piiri äärest Siberist. Nii kasvas poiss kahe erineva kultuuri, Euroopa ja Aasia kultuuri keskel üles. 1871.a. kolis pere Odessasse, kus isa juhatas teevabrikut. Kümnendast eluaastast alates õppis Kandinsky eraõpetajate käe all joonistamist, tsello- ja klaverimängu. 1886.a. sõitis Kandinsky Moskvasse, kus õppis Moskva Ülikoolis juurat. Ülikooli lõpetamise järel abiellus ja töötas Ülikoolis juuraosakonna dotsendina.
marka. Peale Katharina nõidusest vabastamist sõitis Pallu , Kimmelpenningilt saadud õnnistuse ja saja margaga äkitselt laevaga Saksamaale. 2.Tsitaadid Lause Põhjendus Lehekülg 1.Arvad ,et moskvalane Tore lause, nagu 189 paneb käpa peale? moskvalased oleksid suured karud . 2.Kas ta keerab Hassel kaela Väga julmad karistused olid. 77 kahekorra? 3.Tüdrukud ju ei käi. Nigel ,et tüdrukud koolis ei 36 Ammuks mittesaksa plikad. käinud 3.Mõtted mida raamat tekitas Kahju ,et doktor oma naise nii maha müüs. Ja loodame, et Pallu saab Saksamaal omadega ilusti hakkama
● Gurov läheb tagasi Moskvasse. ● Gurov ei suuda Annat unustada. ● Gurov läheb linna, kus Anna elab. ● Gurov ootab Anna maja juures sobivat juhust. ● Gurov läheb linna, kus Anna elab ning läheneb talle teatris. ● Anna hakkab vahetevahel Moskvas käima, et Guroviga kohtuda. ● Gurov ja Anna mõtlevad, kuidas leida lahendus, et ei peaks enda armastust varjama. 2. Gurov - Anna Sergejevna · Iseloomustus (välimus, eelnev elu, iseloom jne) Gurov oli moskvalane, hariduselt filoloog, kuid teenib pangas; valmistus kunagi eraooperis laulma, kuid loobus; tal on Moskvas kaks maja. Tal oli pea juba hall. Ta armus esimest korda, Annasse. Gurov oli neljakümnele lähenev, tal oli kaheteistkümneaastane tütar ja kaks gümnasistist poega. Ta pandi varakult paari, kui ta alles teise kursuse üliõpilane oli, ja nüüd näis naine temast poolteist korda vanemana. Tema naine oli pikk, tumedate kulmudega, sirge, tähtis ning soliidne. Mees
skvääril mitu korda. Daam jalutas üksinda, kaasas valge spits. Keegi ei teadnud, kes see on ja teda kutsuti lihtsalt daamiks koerakesega. Tegevus hakkab sellest, kui Gurov ühel õhtupoolikul pargis lõunatas. Daam koerakesega lähenes, et istuda kõrvallauda. Gurov meelitas spitsi enda juurde ning daam ütles, et koer ei hammusta. Siis daam ja Gurov hakkasid omavahel vestlema. Pärast lõunatamist ad läksid kõrvuti - ja algas naljatlev, kerge vestlus. Gurov rääkis, et ta on moskvalane, hariduselt filoloog, kuid teenib pangas. Daamilt sai ta teada, et too on üles kasvanud Peterburis, kuid abiellunud S-is, kus elab juba 2 aastat, et ta veedab Jaltas umbes kuu aega ja et võibolla sõidab talle mees järele. Veel sai Gurov teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. Gurov mõtles õhtul Annale. Nende tutvuse ajast oli möödas juba nädal aega. Oli suhteliselt tuuline ilm ning Gurov käis Annaga paviljonis. Õhtul, kui tuul jäi vaiksemaks, läksid nad muulile. Kui Anna
maalikunst vahendeid ehk siis värvi ja pinda. Tekkis erinevates riikides peaaegu üheaegselt, kuid sünniaastaks 1910, kui valmis esimene abstraktsem maal. Laiemalt levis 1930ndatel aastatel ja pärast teist maailmasõda levis USA`sse. Abstraktsiooni isaks hüütakse Vassili Kandinskey. Vassili Kandinskey (intranett) Vassili Kandinsky sündis 4.detsembril 1866.a. Moskvas. Ta ema oli moskvalane, üks vaaremadest aga Mongoolia printsess, isa oli pärit Hiina piiri äärest Siberist. Nii kasvas poiss kahe erineva kultuuri, Euroopa ja Aasia kultuuri keskel üles. 1871.a. kolis pere Odessasse, kus isa juhatas teevabrikut. Kümnendast eluaastast alates õppis Kandinsky eraõpetajate käe all joonistamist, tsello- ja klaverimängu. 1886.a. sõitis Kandinsky Moskvasse, kus õppis Moskva Ülikoolis juurat. Ülikooli lõpetamise järel abiellus ja töötas Ülikoolis juuraosakonna dotsendina
" Peeter I aegsetes ehitusaruannetes räägitakse praegusest Kadrioru lossist kui "Tema Keiserliku Kõrguse lossist metsatukas Reveli lähedal. 1718. aasta 22. juulil mõõtis Peeter I koos Peterburist kaasa võetud arhitekti Niccolo Michettiga praeguses Kadriorus kohta lossi vundamendile ja pargile. 22. juulit võibki pidada praeguse Kadrioru lossi ja pargi sünnipäevaks. Esialgselt juhatas ehitustöid itaallane N. Michetti, kes oli ka jooniste autor, hiljem asendas teda moskvalane M. Zemtsov. Tsaari tegude kroonikas märgib seda sündmust järgmine sissekanne: "Valitseja oli oma linnalähedases majas ja mõõtis selle lähedal kohta maja vundamendile ja aiale, mille tarvis oli Tema Kõrguse juures Peterburist kaasa toodud arhitekt Michetti." Pärimus räägib, et 1719. aastal müüris Peeter I isiklikult lossi peahoone vasakpoolsele külgseinale kolm telliskivi, mis jäeti krohvimata. Peeter I ise käis Tallinnas 1721. ja 1723
Tema vend, geniaalne vene kirjanik Fjodor Dostojevski külastas sel perioodil Tallinna korduvalt. Vene Tsaari Peeter I käsul on valminud ka üks ilusamaid Tallinna hoonekomplekse -- Kardioru loss. Peeter I pühendas Tallinna lahe kaldal asuva Kadrioru (Katariina org) tervikuna oma abikaasa Jekaterina Esimesele. Lossi ennast hakati ehitama 1718. aasta suvel. Esialgselt juhatas ehitustöid itaallane N. Michetti, kes oli ka jooniste autor, hiljem asendas teda moskvalane M. Zemtsov. Peeter I ise käis Tallinnas 1721. ja 1723. aastal ning elas sel ajal ühes lossi tiibadest, kuid lossi ehitus lõpetati alles 11 aastat pärast Peeter I surma. Venemaa ja Eesti vahelised seosed pole olnud ainult ühesuunalised, ka Eesti kultuuritegelased on aktiivselt osalenud ja osa saanud vene kultuurist. Peterburis on õppinud paljud eesti kunstnikud: skulptor Amandus Adamson (18551929, "Russalka" monumendi ja L. Koidula mälestussamba autor), maalikunstnik ning
annaabi.ee 
