PRANTSUSMA A 2011 kevad Üldandmed Rahvaarv: 61 350 009 (2007) Pindala: 547 030 km² Pealinn: Pariis Riigikord: Presidentaalne vabariik Riigikeel: prantsuse Rahaühik: Euro Loodus Kliima: Lähistroopiline ja parasvöötmeline Loodusvöönd: Segalehtmets, vahemereline taimkate Cote d'Azur Vahemere rannik Pinnamood Suurem osa tasandikud, Pariisi nõgu Mäestikud: Keskmassiiv, Alpid, Püreneed Kõrgeim tipp: Mont Blanc 4807km Madalik: Loire'i ja Akvitaani Jõed: Seine Moselle Marne Loodusvarad Kivisüsi Rauamaak Boksiit Tsink Uraan Nafta Maagaas Kivi ja kaalisool Majandus Põllumajandus: tootlik ja mitmekesine Eelkõige: nisu, mais, oder, riis, kartul, viinamarjad, suhkrupeet, tubakas, oliiv Tööstus Metallurgia Masinatööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Paberitööstus Haridussüsteem 13. astmeline TOIT Alkohoolsed joogid: konjak, sampanja, benediktiin, vein
Taunus ning Moseli ja Reini jõgi. Samuti on märgitud piirkondlikke erinevusi kliimas, näiteks madalates piirkondades (orgudes) on soojem kui kõrgustikel, kus on palju karmimad tingimused. Põllumaad kasutatakse rohkem või vähem intensiivselt sõltuvalt asukohast ja pinnase tüübist, sest mõned maalapid on vulkaanilise päritoluga. Vorderpfalz ja Rheinhessen on eriti sobivad eri põllusaaduste kasvatamiseks. Reini org, Moselle org, Saar'i org ja Ahr'i org, koos Rheinhesseni ja Vorderpflaz'iga asuvad hea koha peal ja toodavad veine, mis on saavutanud suure tuntuse maailmas. Ka turismis kasutatakse täielikult ära liidumaa mitmekesist loodust. AJALUGU Rheinland-Pfalzil on olnud pikk ajalugu. Nüüdisaja liidumaa loodi alles pärast II maailmasõda. Vanimad arheoloogilised leiud selles piirkonnas on vähemalt 100 000 aastat vana kui mitte isegi 300 000 aastat vanad
tegema läbi õhu. Kuna riik on väike ja naaberriigid on lähedal on teed mööda transport lihtne. Luksemburgis on tõhusad maantee-, raudtee- ja õhutranspordi vahendid. Teedevõrk on moderniseerunud iga aastaga ja on loodud 147 kilomeetrit maanteid mis ühendavad pealinna ja naabermaid. Tänu Prantsuse kiirrongide süsteemile on renoveeritud riigi pearaudteejaam ja hiljuti avati Luxembourgi lennujaam. Lähimate aastate jooksul loodetakse luua trammi ja kergraudteid riigisiseselt. Suviti on Moselle jõel parvlaev turistide vedamiseks. 7.2 Turism Turism on Luksemburgi majanduses tähtsal kohal, turism moodustas aastal 2009 8.3% riigi sisemajanduse kogutoodangust. Ligi 25 000 inimest töötab turismivaldkonnas. Reisi ja turismi konkurentsivõime aruanne asetab riigi maailmas 15. kohale. Suurimad sihtkohad on ajalooline Luxembourgi linn, keskaegne Viaden, Echternach oma kloostri ja veinialadega, Müllerthal oma kaljudega idas ja mägine Oeslingi linnaosa
kaubakoguseid. Raudteetranspordi pikkus on 31840 km, mis on kõige ulatuslikum Lääne- Euroopas. Puuduseks on raudteevõrgu hajutatus ja veoprotsessi järkudeks jagamine, kuna kasutada tuleb ka teisi transpordiallikaid. Prantsusmaal on raudteeühendus Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Belgia ja Sveitsiga. Eurostar koos Eurotunnel Shuttle, on ühenduses Suurbritanniaga läbi La Manche'i väina tunneli. Siseveetransport on hästi arenenud. Laevatatavad jõed on Seine, Marne, Loire, Garonne, Saône, Moselle, Rhône. Laevatatavaid jõgesid on väga palju, neid ühendavad rohked kanalid. Kanalitega on ühendatud Loire ja Seine, Rhóne ja Garonne, Loire ja Saóne, Marne ja Moselle. Seega on Prantsusmaal väga tihe siseveetranspordivõrk. Siseveetranspordi puuduseks on aeglus. Samas on see odavaim transpordiliik ja vedada saab suuri koguseid. Kasutatakse ka õhutransporti. See on väga kallis, 21 Joonis 7.Prantsusmaa raudteedevõrgu paiknemine
initiiert Aus verschiedenen Gründen traten im Laufe der Jahrhunderte unter anderem die folgenden, überwiegend deutschen Sprachgebiete aus dem Vorstellungsraum der deutschen Länder bzw. Deutschlands heraus oder wurden herausgelöst: in Spätmittelalter und Frühneuzeit die Niederlande (vgl. Ausdruck dutch), mit den Eckdaten 1499 und 1648 die Schweiz, vor allem seit 1648 und 1789 mit Unterbrechungen das Elsass und (Nordost-)Lothringen (frz.: Moselle), 1866 Luxemburg sowie ebenfalls 1866 und 1945 Österreich. Die Gebiete östlich der Oder- Neiße-Linie (vor allem Schlesien, Pommern und Ostpreußen) kamen ab 1945 unter sowjetrussische und vor allem polnische Verwaltung; sie wurden schließlich einseitig in deren Staatsgebiete integriert. 1990 wurde der von verschiedenen Interessengruppen in der Bundesrepublik vertretene Anspruch auf die vormaligen deutschen Ostgebiete im Zuge der als Wiedervereinigung Deutschlands bezeichneten
annaabi.ee 
