kasutusele kaared ja kuplid, moseed tegid maastiku mitmekesisemaks, lisades uusi kogemusi vormis ja ruumis. Suurim erinevus India arhitektuuris ja islami arhitektuuris oli see, et islamis ei tohtind kujutada inimese ühegi teise elava looma pilte religiooses kunstis ja arhitektuuris ning jumala kujutamine oli keelatud. Selle asemel kasutati geomeetriat, arabeskki ja ilukirja. Hiljem moseede ehitamine ,,originaalses stiilis" levis üle riigi. Jami mosee on esinduslik näide India moseest. Siiski islami arhitektuuri mõjutas piirkondlik stiil ja kohalike inspiratsioon. Suurem osa islami stiilis ehitati maju Mughali perioodil. Islami ja hindu arhitektuuri mõju on hästi näha Taj Mahali arhitektuuris, kus on kasutusel suured mõõtmed, valge marmor, keerukad graveeringud ja minaretid(mosee tron.). Kõige levinum islami hoone Indias on mauseleum. Selle hoone muutus leidis aset Mughali perioodis, võeti kasutusele mitmekordsed
eluajal avalikult ette nii moslemitele kui ka mitte-moslemitele, paljud prohveti kaaslased teadsid tervet Koraani sõna-sõnalt peast. Koraan koosnev 114 suurast ehk peatükist, mõned neist on pikemad, mõned lühemad. See Jumala sõna käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite elu, tunnustus ja seadused. Mosee on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaabia kivi umber. Peale Muhhamadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. Aja jooksul kristluse mõju kahanes ning järk-järgult jumalateenistused lõppesid kirikust sai mosee. Tänapäeval on enamik moseesid mitte-moslemitele suletud. Islamil on oma 5 põhiõpetust: 1. Usutunnistus: "Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhammad on Allahi
ning hoiatada patustajaid oma viha eest. Mees, kelle Jumal valis oma uut sõnumit edastama (maailmas on üks Jumal Allah), oli Muhamed, õigemini Muhammad ibn Abd Allah, 40-aastane kaupmees Mekast. See Muhamedile VII sajandi keskpaiku saadetud ilmutus sai tuntuks Koraani nime all. Tänapäeval tähendab Koraan moslemile Jumala kirjasõna. Mosee on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaaba kivi ümber. Peale Muhammadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. KORAAN Koraan on Jumala sõna, iga moslemi usu ja selle parktiseerimise allikas, mis käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid - elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite elu, tunnustus ja seadused, aga põhiteemaks on suhe Jumala ja inimkonna vahel
Esialgu oli see orienteeritud qibla järgi, mis näitas Jeruusalemma suunda. Alles 1,5 aasta möödudes orienteeriti see Mekale. Selle mosee funktsioon polnud rangelt religioosne, lisaks Muhammedi ja ta perekonna eluasemele täitis see ka poliitilisi ning juriidilisi ülesandeid. Rangete reeglite puudumist võib seletada sellega, et tol perioodil polnud reegleid veel antud, Allah alles ilmutas neid Muhammadile. Peale Muhammadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. Paljudel juhtudel toimus muutus pikema aja jooksul - kuna kristlust loeti lähedaseks usundiks, võisid moslemid pühakojana kasutada ka kirikut, mida samaaegselt kasutati kristlaste poolt. Aja jooksul kristluse mõju kahanes ning järk-järgult jumalateenistused lõppesid - kirikust sai mosee
pärinemise Jumalast, koos tähelepanuväärse palvega: Allahumma salli ala rasulika wa'abdika 'Isa bin Maryam "Ainsa Jumala (Allahi) nimel palveta oma Prohveti ja Teenija Jeesuse, Maarja poja eest". Ta usub, et see näitab, et rivaliteet kristlastega ja islami usu kristlastele kuulutamise vaim olid päevakorras selle kuulsa hoone loomise ajal. Ristisõdijad Ristisõdade kestelanti Kaljukuppel augustiinlastele, kes muutsid selle kirikuks, Al-Aqsa moseest sai aga aastal 1104 Jeruusalemma Baldwin I kuninglik palee. Templiordu, kes uskus, et Kaljukuppel asus kunagise Saalomoni templi kohal, kasutas lähedalasuvat Al-Aqsa moseed oma peamajana suurema osa 12. sajandist. "Templum Domini", nagu nad seda kutsusid, esines ordu suurmeistrite (nagu Evrard de Barres ja Regnaud de Vichier) pitsatitel ning sai arhitektuuriliseks eeskujuks templirüütlite kirikutele üle kogu Euroopa. Ayyubidid ja mamelukid Jeruusalemm vallutati tagasi reedel, 2
raskem kui meenutada pilti ennast. Selleks, et mälu tugevdamiseks kasutada visuaalseid kujundeid, pole vaja niinimetatud fotograafilist mälu. Lihtne visuaalne kujund võib endaga kaasas kanda assotsiatsiooni mingi abstraktse mõistega, samal ajal kui lihtne sõna seda võib-olla ei suuda. Oletagem, et püüate meenutada abstraktset mõistet ''religioon''. Te võite kasutada lihtsat kujundit kirikust, templist või moseest. See kujund kannab endaga kaasas palju suuremat tähendust, ta on palju sügavam kui lihtsalt sõnade ''kirik'', ''tempel'' või mosee'' kasutamine.(Arden 2009, 55) Samas tuleb meeles pidada ka seda, et kui tegu on pimedaga, siis ei ole visuaalsest kujundist ilmset kasu. Lavale astuvad teised tajud ja mälustiimulid, nagu näiteks lõhn, puudutus, heli ja sõnad. (Arden, 2009, 56) 3.2 Assomeetod Argipäeval oleme pidevalt seotud ülesande ette jätta meelde loogiselt seostamata
Selle umbes kahe kuu jooksul külastab Mekat umbes 2 miljonit inimest. Turism on populaarne ka teistel aastaaegadel, kuid palverännakut saab sooritada vaid kindlal ajal. Mekasse võivad siseneda vaid moslemid, mitte-moslemitel on linna pääsemine keelatud. Juhul kui seda üritatakse või tõesti sisse saadakse, ootavad inimest ees rängad karistused ning isegi vanglakaristus. Retke Mekasse tuleb kaua ette planeerida, tuleb saada viisa ning ka tõend oma moseest, mis tõendaks oma moslemi- usku. Meka keskuses Suures Mosees asuv Kaaba palverännaku ajal Mediina on teine püha linn Saudi Araabias. Sarnaselt Mekaga suunduvad ka sinna enamus moslemitest palverändureid, ka sinna ei lasta mitte-moslemeid. Koht on populaarne ning püha selle 10 tõttu,et seal asub Masjid an-Nabawi ehk Prohveti moseele. Mosee on ehitatud Islami prohveti Muhamedi matmispaiga kohale
üksteise peal, vaid üksteise sisse põimitud. Idaseina poolt laiendati moseed 8 löövi võrra, sammaste arv kasvas 850-ni (10 saj.). 1236 läks islamiusuliste mosee kristlaste kätte. 1523 keiser Karl V ajal asuti moseed taas umber ehitama. Kõige paremini valgustatud keskossa tehti esimene altar. 243 aastaga ehitati mosee sisse praktiliselt vaheseinteta ristiusu katedraal nn. Capilla Mayor, kus toimub ka tänapäeval igal hommikul missa. 1533 luba kuningalt osa moseest maha lõhkuda, et sinna asemele oma kirik ehitada. Läänegootide kivist altar ja rist on taas oma endisel kohal Flamenko - 19. saj. Andaluusias tekkinud tants ja muusikastiil, mis talletab endas erinevate kultuuride, erinevate rahvaste jälgi India mustlastest kuni Euroopani. Sevilla /Sevilja/ - linn Lõuna-Hispaanias Andaluusias,Guadalquiviri (jõgi Lõuna- Hispaanias,mis on laevatatav Sevillani) ääres. S asub nii madalal, et peaaegu igal talvel on uputus. Kuulus 712.-1248
annaabi.ee 
