antiikarhitektuurist. § Lagi oli lame ja vahel hoopis puudus. § Olulisel kohal olid seinamaalingud ja mosaiigid. § Maalid paiknesid kesklöövis ja akende all või vahel Basiilika · Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksad klaasikuubikud · Peamised värvid heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker Basiilika § Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive ning piiblistseene ja pühakuid. § Mosaiikpildid olid ajalugu jutustavad. § Tähtis oli isikute äratundmine ja nende hingestatuse kujutamine. Basiilika § Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud ning keha polnud peaaegu üldse tunda. § Tekkis uue religiooni suhtumine - keha kui patusena kujutamine. § Kiriku idaosa ja altari ümbrus oli kõige rohkem kaunistatud. § Varakristlikud mosaiigid võluvad oma dekoratiivse iluga, aga ka usulise harduse ja jõulise ilmekusega.
poleeritud ja läikiv, peegeldades valgust. · Mööbel oli naturaalpuidust ja käsitsitööna valmistatud. Tammepuu oli eelistatud. Dekoori iseloomustasid tagurpidi pööratud südamekujulised väljalõiked, vasklisandid ja nahkpunutised. · Kamin domineeris ruumis oma suure ja laia koldega, mis on seatud kaminanurka või süvendisse. Kaminasimss oli nikerdatud või tahutud tamm. · Mosaiikpildid (keraamika)- eredates värvides nagu koobaltsinine, türkiis, rohelised ja punased. Tüüpilised motiivid olid purjekad, stiliseeritud linnud, lilled. Originaalid olid kallid. Reproduktsioone võis saada odavatel väljamüükidel. · Idamaised esemed aitasid luua idamaist tunnet: värvidest sinine ja hiina valge, palmilehtedest lehvikud, sirmid ja idamaised vaibad. · Värvilina klaas - oli eriti populaarne lisand, mis süvendas keskaegset muljet.
huvides. Tavaliselt ristisid romealaste misjonärid esimestena hõimupealikke naisi, kes seejärel mõjutasid soovitavas suunas oma mehi. Kord loodud kontakte tugevdati veelgi abielusidemete sõlmimisega hõimupealikute ja basileuse sugulaste vahel. Keisri õukonnas viibisid sageli Euroopast, Aasiast või Aafrikast tulnud saadikud. Keisripalee kõige esinduslikum ruum, kus külalisi vastu võeti, oli värvitu marmoriga tehtud troonisaal. Keisrilossi saalide seinu kaunistasid mosaiikpildid Bütsantsi armee võitlustest. Troonisaali ust varjas purpurne eesriie, mille juures lasti saadikutel oodata. Eesriie laskus järsku ja saadikuid rabas võimas vaatepilt. Kroon peas, istus kalliskividega ehitud troonil kuldse baldahhiini all keiser. Ta hoidis käes riigiõuna ja tema trooni ees olid kullast lõvikujud, trooni taga oli aga kuldsete okstega puu, millel istusid kuldsed tehislinnud. Vastuvõtud olid alati väga pidulikud ja keiser näitas seal oma ülimat lahkust, mis oli
ülikool, mille hiljem lisandus patriarhi akadeemia ja meditsiinikool.(Palamets 1991: 51-53) Arhitektuur ja kujutav kunst Peamisteks esindushoonte ja kunstiteoste tellijateks olid Bütsantsis keiser ja kirik. Õigeusu kirikute ehitamisel pandi rõhk sisekujundusele, aga paganlike templite juures pandi rõhk hoone väliskujundusele. Usklikele pidi ristiusu jumala vägevust meenutama kallis sisekujundus, suured mosaiikpildid, laudadele maalitud pühapildid-ikoonid. Skulptuuride asemel valmistati aga bareljeefe. Mosaiikpiltidel ja ikoonidel kujutati tavaliselt pikaks venitatud inimesi tardunud poosides. Eelistati tumedaid värve, eriti musta ja lillat. Bütsantsi stiilis rajatud kirik meenutas võrdhaarset risti, mille keskosa kohal kõrgusid kuppel või kuplid. Kiriku aknad tehti väiksed, nii valitses jumalakojas jahe poolhämarus. Bütsantsi arhitektid planeerisid linnu nii, et linna keskuse
Orvieto katedraali (13.saj. lõpp 14.saj. lõpp) võib pidada tüüpiliselt itaaliapäraseks kirikuks, kus gooti stiilile omaseid võtteid on kasutatud just nii palju kui otstarbekas ja samal ajal nii vähe kui võimalik. Selle kolmelöövilise basiilika loomisel olevat osalenud üle saja arhitekti, skulptori ja maalikunstniku. Basiilika värvikat tornideta läänefassaadi kaunistavad gooti stiilile iseloomulike dekoratiivdetailide roosakna, fiaalide, ristlillikute ja krabide kõrval ka mosaiikpildid. Sama värvikas kui fassaad on ka kiriku interjöör, mille eripäraks on puitlaega kesk- ja külglöövid ning võlvitud transept ja kooriruum. Milano toomkiriku (14.-16.saj.) arhitektuuris on vaatamata läänetornide puudumisele kõige enam järgitud Euroopa põhjapoolsetele aladele iseloomulikku skeemi. Selle mahult kõige suurema gooti stiilis viielöövilise katedraalil (üldpikkus 148 m, kesklöövi laius 19m, kõrgus 48 m) on kooriümbriskäik, puudub aga kabelipärg
annaabi.ee 
