Y Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. ; lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore Y Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Y Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Y Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti
Kuna olen Itaalias käinud, siis olen mõnes vanas kirikus midagi sarnast tõenäoliselt ka näinud, sest mulle jäid reisilt meelde mosaiigid. Mosaiigitehnika tekkis Idas. Selles tehnikas kaetakse pind lubja- või kitikihiga, selle sisse vajutatakse, kui see on pehme, värvilised või kuldsed kivi- ja klaasitükid tihedalt üksteise kõrvale ühtlases kõrguses. Kõige vanemad mosaiigikunsti teosed on Santa Constanza ümbriskäigu võlve kaunistavad mosaiigid. Vanemates mosaiikides on näha rohkem ornamente, hiljem tekib asemele kristlik sisu. Eelistati teemasid, mis sümboliseerivad uskliku vabanemist paganausust, tasapisi tulid kasutusele Uue Testamendi motiivid. Varakristlike mosaiikide poolest on tuntud Ravenna, mis oli Lääne-Rooma riigi pealinn alates 404 aastast. Väga hästi on säilinud Santi Nazaro e Celso kiriku mosaiigid. Ilusaim on seal stseen hea karjasega. Mulle meeldivad veel Sant Apollinare Nuovo mosaiigid. Kolm rida
keskel kaev. Edasi järgnesid eeskoda, 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid, mille all asus väidetavalt esimese paavsti Peetruse haud. · Sant Apollinare in Classe kirik Ravennas (Itaalia 6 saj) · Sant Apollinare Nuovo (6 saj) · Basiilika sisekujundus: sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame, või puudus hoopis. Kaunistatud olid basiilikad seinamaalingute ja mosaiikidega. · Mosaiikides kasutati värvilised klaaskuubikud, mis peegeldasid valgust. Värvidest kasutati helerohelist, kulda, helesinine lillakas ooker. Temaatikaks sümboolsed motiivid, ststeenid piiblist, juhtumised pühakute elus. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega.
#Peetri basiilika Roomas ehitati 4.-5. Saj. Erandina oli see orienteeritud läände. Idas asus väravaehitis ja teisi hooneid. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid pärinesid antiikajastust. Lagi oli lame, vahel kassettidega, vahel puudus üldse. Lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud, eriti mosaiigid. Maalid paiknesid kesklöövis, akende all või vahel. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud, mis peegeldasid valgust. Pilt mõjus sädeleva, intensiivsena. Valitsevad värvid heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaaegu üldse tunda.
- Transept, - Apsiid, mille all asus väidetav Peetruse, esimese paavsti haud. Hilisemad ehitised Ravennas, mis on säilitanud varakristliku ilme: 1) Sant'Apollinare in Classe 2) Sant'Apollinare Nuovo (6. sajand) Basiilika sisekujundus o Antiikarhitektuurist laenatud sammaste vormid o Lame lagi [vahel kassettidega], mõnikord aga puudus o Sainamaalingud ja mosaiigid kesklöövis, akenda all või vahel Mosaiikides kasutati enamasti siledaid värvilise marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad, kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed ja erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Moodustunud pind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittematerjaansena tajutava värvielamuse. Heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker. o Kujutati juba katakombides kasutatud sümboolseid
ümber kaela, et vältida haigusi. Vana inglise kombe kohaselt oli mõrsja riietuse juures siniseid paelu ning sõrmuses sinine safiir. Piktid, kes elasid Shotimaal kuni 800-aastani maalisid enne lahingusse minekut oma kehad siniseks, et hirmuäratavamad välja näha, ka tegid nad omale siniseid tatoveeringuid. Piktid on ilmselt selle põhjuseks, et Rooma keisririigis peeti sinist barbarite värviks. Heebrealastele on sinine Jehoova värviks. Sinine domineerib ka paljudes mosaiikides. Kristlikus roomas tuli sinine taas ausse, kui värv, mis sümboliseeris ristiusu võitu paganate üle. Missale Romanumis (1570) sinine ühendati jumala, igaviku, süütuse ja usu värviks. Islamis on tumesinine truuduse ja ühenduse värv, moseede, linnade ja maapealse elu värv. Sinist on palju araabia ornamentikas ja mosaiikides. Muistses Palestiinas usuti, et siniste ja roheliste pärlite kandmine kaitseb kurja eest. Iraanis on sinine leinavärv
omapära. Hiljem hiigelriigi osade traditsioonid segunesid. Võeti endiselt üle teiste kultuuri. Tehti suures koguses koopiaid (võisid olla eri materjalidest ja erineva kvaliteediga) ja tekkisid ka hellenismi jäljendajad, kellelt töid telliti. Hakkas levima ka idealiseerimine. Eelistasid nt Augustus ukonnaga. Maalikunst vähem säilinud. Suur osa peidus pompeijs tuha all: seinamaalis, põrandamosaiigid jpm. Loodud mosaiik aleksandrist issose lahingus analoogse maali põhjal. Mosaiikides hästi jäljendatud valguse ja varjude mängu. Pompeji seainamaalidel illusionism ja looduse jäljndamine. Jäljendati erinevaid matejale maalides. Armastati ruumilisi silmapetteid: seintel aknad ja uksed, millest paistavad fantastilised ehitised ja maastikud. Ruumilisuseks kasutatu varjutamist ja aegajalt perspektiivi. Maalide temaatika: mütoloogia, kirjandus, olustik, maastikus, esemed. Kreeka mütoloogiast said lood. Pompeji seinamaalidel
koosolekuhoonete tüüp.(aatrium)sammaskäikudega ümbritsetud õu, eeskoda(narteks), 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid. 23. Millistes linnades leiduvad kõige kuulsamad varakristlikud kirikud? Nimeta neist linnadest vähemalt üks kirik. Roomas- Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Itaalias Ravennas- San't Apollinare in classe, San't Apollinare Nuovo 24. Milliste vahenditega kaunistati varakristlikke kirikuid? Roomlased olid oma mosaiikides enamasti kasutanud siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. 25. Mille poolest erinesid roomaaegsed mosaiigid varakristlikest (nii materjali ja tehnika osas kui ka sisuliselt)? Roomlased kasutasid siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud kirkad.Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjalideks olid aga väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. 26
Rooma esimene paavst oli Peetrus 5. Kus asus varakristliku kiriku transept (põiklööv või ristlööv)? Varakristliku kiriku transept asus pikihoone idapoolse otsa vastas. 6. Milline oli kiriku kõige püham paik? Altar 7. Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistused või oli neil veel mingi eesmärk? Mosaiigid ja seinamaalid olid igavese tähendusega märgid. 8. Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Mosaiikides kasutati sileidaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid aga erksavärvilised klaasikuubikud. Eelistatumad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti helesinine ning lillakas ooker. 9. Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Erinevus antiikkunstiga kõik
Nii sündiski pikiehitusliku kiriku idee, kus kiriku pikihoone idapoolsesse otsa ehitati aga ka ristilööv, millest hiljem arenesid välja ristikujulise põhiplaaniga romaani kirikud (joonis 10). [4] Joonis 10. Romaani stiilis Santa Sabina kirik [13] Bütsantsi ajajärgul arendati edasi ka Pantheoni eeskujul põhinevat ehitise tüüpi kuppelehitist. Bütsantsi kesksel perioodil (.-12.saj) nõudis maalides ja mosaiikides väljendatav sümbolism teatavaid vormilisi eeldusi ,,Rist ruudus" põhiplaan muutus levinuks, keskset tambuuri kattis kõrge kuppel, mida sageli ümbritsesid külgmistel apsiididel asuvad madalamad väiksemad kuplid. Tähtsamateks kuppelehitisteks sellel perioodil olid San Vitale kirik Ravennas (joonis 11) ja Hagia Sophia kirik Istanbulis (joonis 12). [10] Joonis 11. San Vitale [1] Joonis 12.Hagia Sophia basiilika [1]
basiilika. Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. Lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore, Santa Costanza, Santa Sabina Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti.
annaabi.ee 
