Oma valdustes ja neid oli palju(Ladina Ameerika jne) kaitsti katoliiklust tule ja mõõgaga. Ka välispoliitiliselt toetas vastureformatsiooni 1588 Inglusmaa vallutamise plaan oma võitmatu armaadaga. Toetati ka katoliiklasi hugenottide sõjas Prantsusmaal, üritas madalmaades ülestõusu maha suruda. Pärast F II surma algab Hispaania allakäik, aadlikud hoiavad eemale majandustegevusest ja lahkuvad Hispaaniast, maalt sunniti lahkuma ka ristiusulised moriskid. 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed. Madalmaad: pigem vabadussõda, sest Habsburgid nõudsid kiirelt arenevalt maalt kõrgeid makse ja kehtestas kauplemist takistavaid keelde. Kuna madalmaades levis kalvinism võtab tulevane ülestõus ka ususõja mõõtme. Ülestõusu saadeti maha suruma hertsog Alba, hukati 8000 inimest nende hulgas Oli ka palju katoliiklasi, 60 000 põgenes mujale euroopasse. Ülestõus aga jätkus ja 1576 kuulutas
tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust. Tollane kuningas Felipe II korraldas üle 100 avaliku ketserite põletamise. Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu (sõjavägi, riietus, kombed). Välispoliitikas toetas ta vastureformatsiooni. Pärast Felipe II surma algas Hispaania allakäik, rahvaarv vähenes (Eldorado otsingud, moriskid aeti välja). USUSÕJAD. Madalmaad olid Habsburgide võimu all. Kui Felipe II asus maha suruma kalvinistide liikumist, algas ülestõus Hispaania võimude vastu, ülestõusnud nimetasid end göösideks (kerjusteks). 1566. aastal toimus üle maa ulatuslik pildirüüste. Felipe II saatis mässu maha suruma Hispaania sõjaväe, hertsog Alba juhatusel, hukati 8000 inimest, ligi 60000 inimest põgenes Saksamaale. Provintsidest, kes end Hispaaniast sõltumatuks
Hispaaniat reformatsioon ei puudutanud. 1556. aastal riigi kuningaks saanud Felipe II oli katoliiklane ja pooldas ainult seda usku. Tema valitsusajal saavutas Hispaania oma tipphetke nende riided läksid igal pool moodi, sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Ka korraldati tema valitsusajal üle 100 avaliku ketseripõletuse. Peale Felipe surma algas Hispaanias kiire langus, majandutegevus hääbus, tänavatel oli palju hulkureid, rännati välja otsides paremaid elupaiku. Aeti välja kõik moriskid ristiusku pöördunud moslemid; arvati, et nad ei ole piisavalt usaldusväärsed. Nantes' edikt 1598 · Prantsusmaa valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus · protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda väljaspool Pariisi (Lõuna- Prantsusmaal) · protestandid võisid teenida riigiametites · hugenottidele (kalvinistid Prantsusmaal) jäid nende väeosad ja kindlused Ettevalmistus arutluseks Renessanss ja humanism:
Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust. Tollane kuningas Felipe II korraldas üle 100 avaliku ketserite põletamise. Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu (sõjavägi, riietus, kombed). Välispoliitikas toetas ta vastureformatsiooni. Pärast Felipe II surma algas Hispaania allakäik, rahvaarv vähenes (Eldorado otsingud, moriskid aeti välja). Protestantlik koraal ehk luterikoraal või luteri koraal on kirikulaul, mis võeti kasutusele seoses protestantliku liturgia kujunemisega pärast 1517. aastat eesmärgiga saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistustel. Martin Luther oli suur muusikahuviline ja valdas hästi orelimängu. Ta oli ka mitmete koraalide autor. Erinevused gregooriuse koraalist Loobuti ladinakeelsetest proosatekstidest ja kasutati alguses saksa-, hiljem igal maal oma
annaabi.ee 
