Kalade, kahepaiksete ja roomajate äratundmine Eesti tähtsamad liigid Kirjutada juurde määramistunnused Perca fluviatilis Carassius carassius Rutilus rutilus Abramis brama Salmo salar Esox lucidus Sander lusioperca Platichtys flesus Sprattus sprattus balticus Clupea harengus membras Lota lota Gadus morhua callaris Anguilla anguilla Lampetra fluviatilis Gasterosteus aculeatus Rana temoraria Rana esculenta Bufo bufo Lissotriton vulgaris Natrix natrix Anguis fragilis Vipera berus Zootoca vivipara
R Raudkiisk Spinachia spinacia Roosärg Scardinius erythrophthalmus Räim Clupea harengis, lampetra fluviatilis, misgurnus fossilis Rääbis Coregonus albula Rünt Gobio gobio S Säga Silurus glanis Säinas ? Särg Rutilus rutilus T Tursk Gadus morhua V Viidikas Alburnus alburnus Vikerforell Oncorhynchus mykiss Vimb Vimba vimba vimba Vingerjas ?
sügavusele, tõustes kevadel ja suvel soojematesse ülemistesse kihtidesse, ning tõmbuvad sügisel taas sügavamale. Kilu kudemisperioood kestab märtsist augustini. Põhjakooslus (keda nimetatakse ka bentiliseks koosluseks või põhjakaladeks) on kalavarude koguväärtuselt järgmine. Läänemere põhjaosas on selle rühma kaks kõige tüüpilisemat liiki tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel). TURSK (Gadus morhua callarias). Kõrge arvukuse aastatel võib turska kohata ka lahtedes ja mere põhjaosas, varude vähenemise perioodidel aga koondub liik üksnes lõunasse. Liik elab kuni 150 m sügavusel. Tursa kudemisperiood kestab veebruarist oktoobrini, olles peamiselt märtsis-mais. Kudemiseks ja toitumiseks võtab tursk tavaliselt ette väga pikki rännakuid. LEST (Platichthys flesus). Esineb rohkelt kogu Läänemeres, välja arvatud magestunud lahtedes ja avameres enam kui 150 meetri sügavusel
• Soontaimeliike on 520. • Samblikke ja samblaid ligi 500 liiki. • Liaan Luuderohi, orhideeliik Valge tolmpea. (Keskkonnaamet) Luuderohi (Hedera helix) valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) Mereelu • Ligi 80 liiki kalu. • Vähilaadsed ja kalad (räim, tursk) • Limused (rändkarp, söödav südakarp, vesiking) • Hülged (Keskkonnaamet) Läänemere tursk (Gadus morhua callarias) Söödav südakarp (Cerastoderma glaucum) Allikad • Vilsandi rahvuspark, Keskkonnaamet (30.11.2014) http ://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/ • Vilsandi rahvuspark, Vikipeedia (30.11.2014) http:// et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi_rahvuspark Loe lisaks • „Vilsandi rahvuspargi territooriumil avastati õlireostus“ (24. november 2006) Eesti Päevaleht http:// epl.delfi
Läänemere kalad Merekalad · Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) · Läänemere kilu balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) · Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) · Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) Mageveekalad · Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) · Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) Siirdekalad · Angerjas ehk harilik angerjas (ka jõeangerjas ja euroopa angerjas) (Anguilla anguilla) · Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) Räim - on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-
Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel- toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. 4. TURSK Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kala. Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk, kes kasvab harilikult 4060 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Looduses elab tursk tavaliselt 9...10 aastat vanaks. Tursk on omapärase ja hõlpsalt äratuntava kehakujuga kala. Ta ruljas keha on kõige kõrgem kukla kohalt, siis aga aheneb ühtlaselt saba suunas. Pea ja suu on suhteliselt suured
mesilaselaadsed (Apoidea) ojasilm (Lampetra planeri) jõesilm (Lampetra) silmlased (Petromyzontidae) jõeforell (Salmo trutta fario) lõhi (Salmo) lõhilased (Salmonidae) haug (Esox lucius) haug (Esox) hauglased (Esocidae) karpkala (Cyprinus carpio) karpkala (Cypriunus) karpkalalased (Cyprinidae) tursk, atlandi tursk (Gadus tursk (Gadus) tursklased (Gadidae) morhua), alamliik tursk, läänemere tursk (Gadus morhua callarias) latikas (Abramis) latikas (Abramis) karpkalalased (Cyprinidae) särg (Rutilus rutilus) särg (Rutilus) karpkalalased (Cyprinidae) roosärg (Scardinius roosärg (Scardinius) karpkalalased (Cyprinidae) erythrophthalmus) linask (Tinca tinca) linask (Tinca) karpkalalased (Cyprinidae)
Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu juba kaua aega ja on seda ka praegu. Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse .Lest on töönduskala. -8- -9- 4. Tursk Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.Tursal on Eesti vetes elutsevatest kaladest uimi kõige rohkem – kogunisti 10 (3 selja-, 2 päraku-, 2 rinna-, 2 kõhu- ja sabauim). Värvuselt on küljed kaetud rohekate, pruunikate või punakate laikude ja täppidega, kõhupool on seljast heledam. Tursk on kala, kes asustab laiu veteavarusi, elades peamiselt Läänemere kesk- ja lõunaosas. Tursaparved on väga liikuvad, kuid nad hoiduvad suurtesse sügavustesse ja põhjalähedastesse veekihtidesse
36. Vingerjas, Misgurnus fossilis (L.) 10. sugukond: Balitoridae 37. Trulling, Nemacheilus barbatulus barbatulus (L.) VII selts: SÄGALISED, SILURIFORMES 11. sugukond: Sägalased, Siluridae 38. Säga, Silurus glanis L. VIII selts: TUULEHAUGILISED, BELONIFORMES 11. sugukond: Tuulehauglased, Belonidae 39. Tuulehaug, Belone belone (L.) IX selts: TURSALISED, GADIFORMES 12. sugukond: Tursklased, Gadidae 40. Luts, Lota lota lota (L.) 41. Pollak, Pollachius pollachius (L.) 42. Tursk, Gadus morhua callarias L. 13. sugukond: Phycidae 43. Neljapoiseluts, Rhinonemus cimbrius (L.) X selts: OGALIKULISED, GASTROSTEIFORMES 14. sugukond: Ogaliklased, Gasterosteidae 44. Ogalik, Gasterosteus aculeatus L. 45. Luukarits, Pungitius pungitius pungitius (L.) 46. Raudkiisk, Spinachia spinachia (L.) 15. sugukond: Merinõellased, Syngnathidae 47. Madunõel, Nerophis ophidion (L.) 48. Merinõel, Syngnathus typhle (L.) XI selts: AHVENALISED, PERCIFORMES 16. sugukond: Ahvenlased, Percidae 49
annaabi.ee 
