muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 60. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel- Mitteharitavad mullad looduslik rohumaa ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. Keskmised
Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 74. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel. Mitteharitavad mullad looduslikud rohumaad ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R. Haritavad mullad: a) Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm. Universaalse kasutussobivusega mullad. b) Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad. c) Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Piiratud
Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 73. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel. Muldade jaotus kasutussobivuse alusel: I. Mitteharitavad mullad looduslikud rohumaad ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R. II. Haritavad mullad. 1. Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm. Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad
VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 67. Muldade kasutussobivus. Mullakasutussobivuse alla mõistetakse selle sobivust mingiks tegevuseks. Kasutussobivust saab hinnata ainult konkreetsest maakasutuseesmärgist lähtudes. Sõltub mullaomadustest, muudest kasutusotstarbe seisukohast olulistest maa-ala iseärasustest ja sotsiaal-majanduslikest tingimustest. Tavaliselt peetakse mulla kasutussobivust hinnates silma põllu- ja metsamajanduslikke vajadusi.
muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 60. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel- Mitteharitavad mullad looduslik rohumaa ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad
annaabi.ee 
