Kohtades, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad neil liigirikkad puisniidud&salumetsad.Pruunmullad esin. Kesk-E&Pandivere kõrvustiku moreentasandikel.Koostiselt&ehituselt E kõige paremad põllumullad.Kus on säil.looduslik talmkate,levi.liigirikkad puisniidud&salumetsad. Leetund mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele(tunnuseks on valkjashall e. Väljaühtehorisont).Näivleetund mullad levin.Lõ&Kesk-E moreenitasandikel. Tekkivad savikale v kahekihilisele lähtekivimile mis ei lase vihma-lumesulamisvett kergesti sügavamele liikuda. Gleimullad suurelt levind&om. väga Vahelduvate mullatüüp. Rühma. Ühinetunnus põhjaveeseisu&sinakas-v rohekashall gleihorisont. Soomullad E laial. Levikuga. Jagunevad madalsoo-,siirdesoo&rabamuldadeks.Iseloom. +30cm pak. Turbahorisont, all on gleihorisont. Lammimullad kujunenud siseveek. Kaldavööndeis perioodilise üleujutuse tagajärjel.TAIMKATE; Taimk. On pinnamoe ja veek
Need on suuremalt jaoltsoostuvate metsade ja rohumaade mullad. Omaette on eristatud leede-gleimullad (LG) mida on 12,6%-l vaadeldavast alast. Neil kasvavad enamasti rabastuvad metsad. Nõmme-ja palumännikud on iseloomulikud l leede-(L) ja leetunud(Lk, kokku 10,8%) muldadele. Savise ja liivsavise lõimisega ( vastavalt 4,5 ja 7,1%) gleimuldadele kasvavad enamasti mosaiikse alustaimestuga ürgmetsailmelised segapuistud. Roostike all on 680 ha e ligikaudu 0,7%. Uhutud moreenitasandikel ja karbonaatsetel rannasetetel kujunenud rähk-,klibu-, leetjad ja leostunud muldi on vaid 5,4%. Kaugseire andmeil hõlmavad Hiiumaa maastikurajooni metsased alad 71,5% territooriumist. Hiiumaa keskonnaatlase (2) andmeil aastast 2000 on metsade kogupindala Hiiu saarel ja selle rannikumere väikesaarel kokku 67 000 ha, st 68,5% alast. Kõige suurema osa annavad lehtpuu segapuistud (33%), järgnevad männikud (19%) ja okaspuu-lehtpuu segapuistud (18%). Kuusikud hõlmavad vaid 1%
küllalt suured kvaliteetse lubjakivi- ja dolomiidivarud. Keskosas Vooremaa ümbruses leidub moreense tekkega kruusavarusid ja Peipsi ääres jääjärvelise tekkega liivavarusid. Majanduslikus mõttes omab Jõgevamaal pemist tähtsust turba, paekivi, liiva ja kruusa kaevandamine. (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 27,28) Jõgevamaa lääneosa põllustatud lavamaal ja voortel valdavad leostunud, leetjad ja kahkjad mullad, idaosa moreenitasandikel ja Ugandi lavamaal leetjad ja kahkjad mullad [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5gevamaa3]. Jõgeva maakonna veevarustus põhineb põhjaveel. Ühisveevärgiga varustatus jääb Jõgevamaal vahemikku 50-95% . (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 23) Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast statistilise metsade investeerimise hinnangul 136 900 ha (Aastaraamat ,,Mets 2006"). Eesti 15 maakonnast on Jõgevamaa metsamaa pindala poolest kaheksandal kohal,
Mullareaktsioon on happeline. Veereziim: põhjavee tase sõltuvalt aastaajast ja sademete hulgast tugevasti kõikuv; kevadeti maapinnani ulatuv vesi võib kuival ajal laskuda sügavamale kui 1 m. Puurinne: domineerib sanglepp, kasvukohatüübi vähem soostunud või kuivendusest mõjutatud osas võib valdavaks olla ka kuusk. Soo- või arukase valitsemisega puistud enamasti sekundaarsed. Saare looduslik domineerimine on võimalik moreenitasandikel rohke karbonaadisisaldusega muldadel, kui järelkasv teiste puuliikide turbe all ära ei külmu. Boniteet II III. Põõsarinne: hõre kuni keskmise tihedusega, liigirikas, esinevad: pihlakas, paakspuu, toomingas, mage sõstar, must sõstar, näsiniin, harilik kuslapuu, vaarikas. Puhmarinne: üldiselt puudub, kännumätastel võib kasvada mustikas. Rohurinne: lopsakas ja liigirikas, esinevad: angervaks (KD), soo-koeratubakas (KD),
annaabi.ee 
