seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on seotud tuleviku kujundamisega, otsides vaatenurki ja vahendeid indiviidide, kollektiivide ja ühiskonna
standarditele, väärtustele ja ka elustiilile. Seetõttu kohaldatakse sõnapaari "moraalne - ebamoraalne" üldiselt inimeste isiklikele käitumisnormide ( või nende puudumise) kirjeldamisele. Nende mõistete kasutus ei piirdu ainult privaatsfääriga, kuna mistahes perekonna või kogukonna moraal toetub universaalsematele kultuurilistele, etnilistele, religioossetele või ideoloogilistele uskumustele (vrd: ladina keeles moralis =komme või tava). Moraalifilosoofia viitab erinevate moraaliteooriate ehk erinevate uskumuste ja väärtussüsteemide kriitilisele ja akadeemilisele uurimisele. Moraalifilosoofia ei keskendu niivõrd praktilisele moraalsete otsustuste tegemisele või tegelike otsuste ja tegude põhjendamisele kui oskusele mõista üldisi filosoofilisi aluseid, millele tuginedes võime teoreetiliselt põhjendada nii oma põhimõtteid kui ka uskumusi ja väärtuseid. Moraalne kogukond mõiste, mida kasutatakse mistahes grupi inimeste kohta, kes oma
Inimene pole väljaspool oma kuju midagi, aga see mõte ei ole objektiivne nende suhtes, kes pole elus midagi saavutanud . · Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Sest erinevad moraaliteooriad võivad sattuda vastuolusse. Ühe juhtumi puhul võib olla mitu võrdväärset lahendust. Inimeste väärtused on ebamäärased ja tekitavad kõhklusi erinevate moraaliteooriate vahel . Ükski olemasolev moraal ei saa kindlustada, milline inimese eesmärk tooks kõige rohkem kasu . Küsimused Platoni Phaidoni kohta: · Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Et seda ei tohi, kuid ta ei tea ise ka miks ei tohi · Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid
4. LOENG: EETIKA ÕIGE JA VÄÄR Kr ehtos komme, tava, harjumus, iseloom. Eetika harud: Normatiivne eetika (normid) Teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Milline on õige ja milline väär käitumine? Varastamine (valetamine jms) on väär, sest... (erinevate normatiivsete teooriate vastused). Normatiivse eetika küsimusi: Mis see on, mis määrab ära meie tegude moraalse väärtuse? Milliseid moraalinorme tuleks järgida? 3 normatiivsete moraaliteooriate tüüpi: 1) konsekventsialism ehk tagajärje-eetika Utilitarism – konsekventsialistlik teooria: õige tegu on välja rehkendatav, kui me uurime järele erinevate tegude võimalikud tagajärjed. Kasulikkuse printsiip: tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne (naudingut, heaaolu), on antud tingimustes õige tegu. Jeremy Bentham: õnnearvutus
annaabi.ee 
